Skip to content

WebM - vaba veebivideo kaks aastat hiljem

Kaks aastat tagasi avaldas Google VP8 kodeki vaba tarkvara litsentsi all ning pani aluse WebM projektile. Aasta tagasi lubas Google oma Chrome veebibrauserist eemaldada H.264 toe. Suure hooga asus Google ka kõiki Youtube videosid WebM vormingusse kodeerima. Vaba ja avatud veebivideo tulevik tundus helge.

Mis on muutunud kahe viimase aastaga?

  • H.264 on siiani Google Chrome's alles
  • Firefox, kes seni on rangelt vabade kodekite joont ajanud ning vaid Theora ja Webm kodeerimist pakkunud on lubanud lähiajal võimaldada mis iganes kodekite kasutamist, mida operatsioonisüsteem toetab (arvestades et H.264 on automaatselt kaasas Windows 7'ga oleks tegemist märgatava võiduga selle kodeki pooldajatele)
  • senini puudub raudvaraline dekoodeerimine tarbeelektroonikas (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, jne) - Google küll õnneks on kahe aasta jooksul sellega kõvasti tööd teinud ning WebM-toega kivid leiduvad nii mõnelgi silikooniarendajal (Rockchip, Huawei, ST-Ericsson) ja küllap pole tegelikud seadmed ka enam kaugel
  • libvpx (levinuim WebM kodeki tarkvaraline implementatsioon) on arenduses jõudnud versioonini 1.1, kuid reaalajas koderimine vajab rajumapoolset raudvara - viimati libav'ga katsetades FullHD 25 fps kodeerimine toimis Inteli i7-2600 protsessoriga vaid siis kui kõik 8 lõime olid kasutusel
  • Youtube kõik materjalid pole siiani WebM vormingus saadaval - seda on kerge testida, kui keerad oma Firefoxil või Operal flashi kinni, sätid siit www.youtube.com/html5 html5 video aktiivseks ning üritad oma lemmikvodeosid või viimast moodsat kraami vaadata
  • kui muud veebivideot pakkuvad saidid loovad flashi kõrvale alternatiivi, siis on see pigem H.264, kui WebM (sh. Eestis)
  • alates versioonist 2.3.3 mängib Android tarkvaraliselt WebM-faile (praeguse Androidi ostutempoga on see 900000 uut seadet päevas)

Tagasiviited

Ei ole tagasiviiteid

Kommentaarid

Näita kommentaare Loeteluna | Jutulõngana

Lembit Kivisik :

Kuni Chrome'is jookseb Flash Player, ei ole mitte mingit vahet, kas Google eemaldab brauseri tasandilt H.264 toe või mitte. Täpselt sama case juhtus Firefoxiga ja Operaga – millest siin ikka nii väga rääkida ja mille üle trummi lüüa, kui lõppkasutaja seisukohast vaadates ei ole absoluutselt mitte midagi juhtunudki. Kõik netivideod on tema jaoks töötanud ikka täpselt samal moel edasi, läbi mõlema brauseri eri versioonide.

Sisutootjate ja levitajate poolt vaadates on H.264 levik ja muud eelised niisiis säilinud (pigem kasvanudki). Desktopil tagab jätkuvalt 98% reach'i Flash Player ja sama koodek on parim valik ka videovõimeliste mobiilseadmete jaoks – iOS'il eksklusiivne, turuliidri Androidi seadmetel samuti kenasti toetatud. Praegu ollakse etapis, mil usinasti tegeldakse HTML5 video playerite arendamisega, samas kergendatult hingates, et ei ole tekkinud ja ilmselt ei tekigi tarvidust üüratutes kogustes videomaterjali mõnda lisaformaati ümber kodeerida – mis mõistagi tähendaks ka üüratuid kulusid. Ka uute videomängijate arendus ei ole kerge ega odav töö ning kui lisaks peaks Flashist loobumiseks vahetama ka koodekit, siis (a) H.264 vs WebM osas püsiks seis muutumatuna, st WebM kahjuks, aga (b) me ei näeks praegusega võrreldavaid positiivseid arenguid ka Flash vs HTML5 suunal.

Niisiis on kõigi vabaduseihalejate jaoks hea uudis vähemasti see, et suletud tehnoloogia Flash Player on alustanud teekonda ajaloo prügikasti (ehkki väljasuremisprotsess saab olema pikk) – ning kaudselt võib siin mh tänada ka H.264 koodekit (või täpsemalt: Apple'i otsust valida iOS jaoks H.264). Perspektiivis võidab HTML5 veebivideo vallas ka töölaual. Koodekite osas saame näha, aga täna on H.264 de facto standard.

PJ :

Loomulikult saame näha, mida tulevik toob, kuid kõige olulisem hoob on siin Google käes. Piisab vaid kui nad eemaldavad Androidist ja Desktopi Chrome-st Flashi toe ning lõpetavad Flashi kasutuse Youtubes, kui loetud kuudega muutub veebivideo HTML5-põhiseks. Mis vormingut ta siis põhilisena kasutama hakkab on ka huvitav näha.

Antud artikli kõige olulisem mõte on aga see, et kahe-aastasele tööle ja suurele jutule vaatamate ei ole Google hakanud senist olukorda radikaalselt murdma. Miks? Vaat see oleks hea, kui keegi teaks sellele küsimusele vastust.

Lembit Kivisik :

Hakatuseks mõte, et Google siinkohal n-ö "räägib tasaselt, aga kannab suurt nuia" – vaevalt, et nad hirmsasti kibelevad minema vihasesse avalikku vastuollu väga paljude turuosaliste ärihuvidega. Ja teenima lõppkasutajate masside meelepaha ebamugavustega videode kättesaamisel. Aga "suuri nuiasid", mis abiks oma huvide läbisurumisel, võime antud kontekstis loetleda siis vähemalt 3 tk: Chrome, Android, WebM..

Viimasega on siiski omajagu hädasid, mis ongi võib-olla ka radikaalseid liigutusi välistanud. Näiteks:

1) eri eksperdid on leidnud oma analüüsides, et WebM on vägagi haavatav MPEG-LA patentide poolt – võib lausa väita, et koodeki source on tükati H.264 pealt maha viksitud (on vähemoluline, kas tegu on / ei ole otsese plagiaadiga, põhiline häda on pigem selles, et H.264 osadena on patenditud algoritme, mida kasutamata lihtsalt ei olegi mõeldav moodsa videokoodeki loomine);
2) ekspertide seas on samuti konsensus, et WebM jääb kvaliteedilt H.264 koodekile alla (see vahe on siiski lõppkasutajale enamasti märkamatu);
3) WebM kompresseerub kehvemini kui H.264, st tulemuseks on suuremad failid, mis suurte mahtude juures tähendab suuri lisakulusid (seda, et kodeerimine esitab rauale kõrgeid nõudmisi, mainisid Sa isegi ning sama rauaga võtab kodeerimine H.264 võrreldes kauem aega).

Sinu kirjeldatud totaalse Flashi + H.264 väljalülimise välistab ilmselt eelkõige (1), teised tõin välja pigem veebivideo praktiku vaatenurgast ja Google'it need vaevalt mõjutavad (mitmed eksperdid on niigi tähelepanu juhtinud, et ka YouTube'i H.264 konversioonid ei ole kõige optimaalsemalt häälestatud, mistap toovad G'le kaasa videode säilitus- ja edastuskulusid, mida võiks vältida; pluss siis juba postituses mainitud hoogsalt alanud MP4 / H.264 => WebM / VP8 konverteerimine, mis pole samuti olnud odav lõbu).

Mulle näib, et nii Flashi kui koodeki osas on suured tegijad (Google, Adobe, Microsoft, Apple jt) tänaseks enam-vähem leidnud kaua otsitud kompromissid. Flash on suunatud tasasele väljasuremiskursile ning konkurendid ei vaja piinliku avaliku hukkamise läbiviimist, sest ka Adobe on asunud truult HTML5 leeri.

Androidis Flashi välja lülida pole G'l vajagi – Adobe on lõpetanud mobiilsete Flash Playerite arenduse, samuti värskelt teatanud, et alates tänavu 15.08 Google Play'st Flashi enam tirida ei saa. (Desktopi osas on samas huvitav tähele panna, et 2010 lõpus lubas Adobe WebM / VP8 toe ka Flash Playerisse lisada – samuti asi, mille osas on hiljem vaikus valitsenud..)

Võib-olla ma väljendasin ennast eelmises kommentaaris liiga leebelt :-) Ütleksin, et H.264 on kindlalt võitnud, et jääda. H.265 on arenduses ja tulekul. WebM / VP8 on tore asi ning G leiab sellele kindlasti rakendust, aga uueks videokoodekiks nr 1 see ei saa.

Autor ei võimalda seda artiklit kommenteerida

Lisa kommentaar

Tärnide vahel olev sõna kuvatakse paksus kirjas (näiteks: *sõna*) ning allajoonitud sõna saab teha alakriipsudega (näiteks: _sõna_).
Standardsed emotikonid nagu :-) või ;-) muudetakse piltideks.
Kommentaatorite e-posti aadresse ei kuvata veebis avalikult ning neid kasutatakse vaid järgmistest kommentaaridest teavitamiseks

Me soovime takistada veebirobotitel siia veebi kommentaarispämmi saata ja selleks palun sisestage see märgijada mide te järgneval pildil näete allpool olevale väljale. Teie kirjutatud kommentaari arvestatakse vaid siis kui pildil olev ja sisestatud märgijada on ühesugused. Samuti eeldame kommenteeri salvestamisel, et Teie brauseris on küpsiste kasutus meie veebis lubatud.


Form options