Kirjutisi seinal

Eelmise aasta arvutiturg mõõdetuna uute seadmete müügis oli radikaalselt teistsugune, kui me veel paar-kolm aastat tagasi harjusime nägema:

• nutitelefonid 700 miljonit seadet (75% Android, 18% iOs, 7% muud)
  
• tahvelarvutid 150 miljonit seadet (49% Android, 49% iOS, 1% muud)
  
• laua-arvuti ja sülearvutid 350 miljonit seadet (80% Windows, 19% OS X, 1% Linuxilised)
  

See tähendab, et kokku müüdi 1,2 miljardit uut arvutit ning neist vaid 23% olid Windowsiga.

Ja nüüd vaatame Eesti riigi rahulikku magamist turu täielikul muutumisel. Kus on riigi ja omavalitsuste saidid väikse ekraaniga seadmetele? Kus on lahendused ID-tuvastuseks mobiilses maailmas (eraalgatuslik Mobiil-ID ei tule arvesse ja SMS'i põhised rakendused ka mitte)? Kus on täielik loobumine Microsofti andmevormingutest ja ainult vabade ja avatud standardite ja vormingute kasutamine?

Vastus on lihtne - mitte kusagil. Maksumaksjana tekib mõnikord tunne miks me magavatele ametnikele palka maksame.

Uute ja vanade arvutite installimisel selline küsimus ju ikka tekib. Inteli ja AMD tavakasutuse protsessorite puhul on Linuxis vastus ka lihtne. Valikuid on õigemini mitu. Käsurealt (ei pea olema ruudu õigustes) anna selline käsk:
lscpu
mille vastuses arhitektuur näitab missugune süsteem on hetkel kasutusel (i686 on 32-bitine ja x86_64 64-bitine) ning op-mode näitab mida ta suudab.
Või selline käsk:
cat /proc/cpuinfo
mille vastuse flags-real pead leidma lm-märke selleks, et protsessor saaks hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga.

Windowsi kohta ei oska öelda, aga selline levinud tarvik nagu CPU-Z peaks asjakohast teavet ikka kuvama. ARM-protsessorite puhul on aga 64-bitilisus alles oma tee alguses ja oskan kommenteerida, kui sellist kivi mõnes arvutis näen. Kõige muuga (SPARC, MIPS, jne) tavakasutaja aga ilmselt kokku puutu.

Kuu jagu päevi tagasi teatas brauserivalmistaja Opera, et loobub oma brauseri mobiiltelefonide ja tahvelarvutite versioonis oma renderdusmootori Presto kasutamisest. Eks see põhjus oli lihtne kah - Apple iOS+Android moodustavad absoluutse enamuse uutest müüdavatest seadmetest (ja märgatava osa kõikidest kasutuses olevatest seadmetest) ning seal on WebKit ja V8 süsteemsete teekidena olemas (ja lisaks iOS-i puhul ei tohi muud kasutada). Eks ta siis oli paratamatu käik.

Eile selgus, et see plaan puudutab tegelikult ka laua- ja sülearvutite Opera versioone. Mobiilivarianti näevad huvilised juba kuu lõpus Barcelonas MWC'l. Teine variant ilmub aasta jooksul.

Mis muutub? Kasutajate jaoks pigem läheb läheb paljude saitidega majandamine paremaks ja kiiremaks. Veebiarendajad ei pea enam ühe brauseri kiiksudega arvestama. Aga kaob ka killuke veebiajalugu. Ning Opera loobub sellest mis tema põhitoodet konkurentidest eristab ning kaotab suutlikkuse üksi oma tootearendust suunata (WebKit-i projekti tulevikku määravad Apple ja Google).

Mis brauserid veel kasutavad WebKit renderdusmootorit (ja tihti ka V8 mootorit javascripti jaoks)? Loomulikult Google Chrome ja Crhromium. Aga ka Andrioidi, BlackBerry ja Symbiani S60 brauserid mobiilsetes arvutites ja rekonq, Midori, Epiphany (uue nimega Web), Safari, OmniWeb, iCab muudes arvutites.