Kirjutisi seinal

Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF) peaks muutuma kohustuslikuks andmevorminguks kogu riigi ja omavalitsuste dokumendivahetuses.

Eesti riigi ja omavalitsuste infovahetuses (nii omavahel kui Eesti elanike ja Eestis tegutsevate organisatsioonidega) peaks kasutatama vormingut, mis:
- on avatud,
- terviklikult dokumenteeritud,
- patendinõuete vaba,
- ei ole seotud ühe konkreetse tarkvaralahendusega
- ja ideaalis ka mõistlike kuludega (või lausa tasuta) loetav/muudetav.

Käesoleval hetkel vastab sellistele nõuetele Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF), kinnitatud ISO ja IEC standardina ISO/IEC 26300.

Kirjeldatud lahendus võimaldaks arvutikasutajatel valida neile sobiliku tarkvara vahel. On vaid oluline et kasutatav tarkvarapakett suudaks kirjeldatud vormingut lugeda ja salvestada. Juba praegu, paar kuud peale standardi kinnitamist leidub erinevate operatsioonisüsteemide (Windows, Mac OS X, erinevad Linuxi-põhised ning Unixi-laadsed süsteemid) jaoks mitmeid tasuta ja tasulisi tarkvaralahendusi (OpenOffice, StarOffice, Microsoft Word vastava lisaprogrammi abil, Writely, jne) ODF lugemiseks ja salvestamiseks.

Lisateave vormingu kohta:
OASIS, standardi koostaja - http://www.oasis-open.org
Teemakohane artikkel Wikipedias - http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument

Täiendatud 16.10.2006
Idee on nüüd konkreetse ettepanekuna kirjas ka Täna Otsustan Mina portaalis.

Maailmas jõudsalt edeneb selline projekt nagu One Laptop per Child - eesmärgiks odavate 100-150 USD maksvate sülearvutite võimaldamine igale lapsele.

Mida võiks selline ettevõtmine Eesti puhul tähendada?

Kui võtame aluseks, et:
- programm võiks katta lapsi vanuses 4-18 aastat (15 "aastakäiku")
- igas vanuses on keskmiselt 15000 last
- ja arvuti maksumus oleks 2000 krooni
- siis oleks esialgse investeeringuna vaja 450 miljonit krooni
- ja igal järgneval aastal 30 miljonit krooni

Tegelikult oleks summa väiksem, sest programm oleks tõenäoliselt vabatahtlik ja kõik lapsed (lapsevanemad) ei pruugi arvutit soovida (näiteks peres on arvutid juba olemas). Eesti 75-miljardise eelarvemahu juures on see igal juhul vägagi reaalne ettevõtmine.

Kui vaadata siin olevat kaarti, siis on mõnest Eesti ametiasutusest juba projekti vastu konkreetset huvi avaldatud. Põnev oleks teada, kui kaugel see plaan tegelikkuses on

ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) tegevus on märgatavalt paranenud

Selle aasta kevadel (03.06.2006) kuulutas Montenegro välja iseseisvuse (Eesti oli esimesete hulgas kes seda tunnustas ja esimene kes sõlmis diplomaatilised suhted). Läks mööda kõigest neli kuud, kui 26.09.2006 suutis ISO välja anda Montenegrole ja Serbiale eraldi riigikoodid:
- Montenegro - ME / MNE
- Serbia - RS /SRB

See on ikka märgatavalt tõhusam, kui nende tegevus 2003 aastal, kui eelmise riikliku muutuse fikseerimiseks kulunud kuus kuud (kuupäevad vastavalt 04.02.2003 ja 23.07.2003).

Miks see kõik oluline on? Näiteks:
- ISO Alpha-2 code on kasutusel ka maa TLD'na (mõlemad riigid kasutavad senini .yu domeeni ja nüüd kulub veel märgatavalt aega enne kui nad saavad vastavalt .me ja ja .rs kasutusele võtta)
- tuhandetes statistika, kaubavahetuse ja reisiäri andmebaasides on oluline riike riigikoodide alusel eristada