Kirjutisi seinal (Artiklid märksõnaga: vabad meediavormingud)

WebM nüüdsest Google Chrome arendusversioons

nospam@example.com (pj) — Sat, 05 Jun 2010 20:51:15 +0300

WebM asjaloost paar uudist:

alates eilsest on Google Chromes WebM (VP8+Vorbis) tugi (versioon 6.0.422.0-r48573); vaatasin sellega ka youtube.com/html5 lehel ringi (päringute lõppu lisasin &webm=1) ning tavakasutaja jaoks pole flashi ja H.264 videotega mitte mingit vahet ja minu arvates on WebM koht veebivideo tulevik üsna muretu
Google muutis WebM litsentsi lihtsamaks ka kasutab nüüd puhtalt BSD litsentsi

VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus

nospam@example.com (pj) — Thu, 20 May 2010 00:47:37 +0300

Tänase VP8 vaba litsentsi all avaldamise kontekstis on leidunud ka üks asjalik VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus - The first in-depth technical analysis of VP8. Kui te detailset ja pikka juttu ei viitsi lugeda, siis lõpus on lühikokkuvõte. Lisaks on olemas ka konkreetsed näited eri kodekite tulemustest.

Esimesed järeldused on igal juhul huvitavad

Google avaldab VP8 kodeki vaba litsentsi all - projekt WebM

nospam@example.com (pj) — Wed, 19 May 2010 22:56:07 +0300

Kuulujuttudel on tihtipeale siiski kindel põhjus. Nii õnneks ka seekord - Google avaldab moodsa ja tänapäevase VP8 videokodeki sellisel viisil, et mitte ühelegi kasutajale ei teki Google poolt patendi- ja litsentsinõudeid. Litsentsiks on ülivaba BSD-stiilis litsents.

Nagu kodekist veel vähe oleks, on samadel tingimustel avaldatud ka WebM konteinervorming (VP8 video + Vorbis audio, kusjuures konteinerivormingu aluseks on teada-tuntud Матрёшка formaat, seda on lihtsalt veebi jaoks optimeeritud ja koondatud .webm faili). Kogu projekti nimi on ka WebM.

Kuigi uudis on vaid loetud arv tunde vaba, siis rong juba kihutab enam kui kiiresti:

avaldatud on SDK
olemas on esimesed vahendid kodeerimiseks (paik ffmpeg jaoks, directshow filter + mõned kommertstarvikud)
kohe lisandub moodul GStreameri jaoks
Chromiumi, Opera ja Firefoxi igaöised arendusversioonid juba oskavad WebM faile ka dekodeerida
nagu imeväel on Youtube beetavarianti tekkinud hulk WebM videoklippe
ma ei imestaks, kui loetud nädalate jooksul on nii kodeerimise kui dekodeerimise vahendis juba ilmunud ka lõppversioonidena
Androidi tuge lubatakse juba selle aasta lõpus
WebM projekti liikmeteks ja toetajateks on lisaks Googlele muude hulgas paarkümmend raud- ja tarkvarahiiglast (Oracle, Sype, Adobe, AMD, ARM, Texas Instruments, Qualcomm, jne) ning see näitab projekti mastaapi

Ühe sõnaga öeldes - suurepärane!
Mitme sõnaga öeldes - vabadus videot toota ja edastada jääb kõigile huvilistele alles ning suurem H.264 lock-in jääb ilmselt ära!

Sikutan nüüd alla Chromiumi viimase versiooni ja vaatan seda Youtube beetavarianti

Lisatud 20.05.2010 00:24

Chromiumi viimane build 47700ei saanud veel WebM'ga hakkama. Firefox aga küll. Vaatasin youtube.com/html5 beetat ja filmide kvaliteet oli korralik ning enam kui piisav veebivideo jaoks. Isegi arvestades seda et nii kodeerimine kui dekodeerimine tehti toore ja optimeerimata tarkvaraga.

Lisaks on Microsoft muutnud oma eelmisel nädalal avaldatud seisukohta ning teatanud, et IE9 tunnistab html5 video puhul ka WebM faile, kui vastav DirectShow filter on paigaldatud. Küü ikka toimub kõik kiiresti. Apple poolt on veel vaikus ja eks näis, kui kauaks

HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010

nospam@example.com (pj) — Tue, 11 May 2010 22:59:47 +0300

HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.

Brauserid:

Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot

Jätka "HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010" täisvaate lugemist

HTML5 ja video-element ning vabad videokodekid

nospam@example.com (pj) — Wed, 26 Aug 2009 09:38:55 +0300

Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?

Brauserid:

nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud

Sisu ehk veebilehed:

nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
Üks suuremaid Youtube taga-ajajaid Dailymotion on teinud puhta Theora/Vorbis põhise veebi openvideo.dailymotion.com ja www.dailymotion.com/openvideodemo
Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna

Äri ja tehnoloogia:

Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud

Oma kogemus:

Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)

Enamus Riigikogu liikmeid ei mõista avatud andmevormingute sisu ja olemust

nospam@example.com (pj) — Tue, 16 Dec 2008 22:35:15 +0200

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.

Dirac – uus vaba videokodek

nospam@example.com (pj) — Tue, 26 Feb 2008 16:19:24 +0200

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat.
Jätka "Dirac – uus vaba videokodek" täisvaate lugemist

Eesti riik piirab kodanike vaba ligipääsu maksumaksjate raha eest toodetud infole

nospam@example.com (pj) — Tue, 22 Jan 2008 19:25:56 +0200

Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.

Mida on tehtud:

nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid

see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem

mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks

see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad

see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid

lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega

Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid

Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:

pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis

pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)

Missugused on vabade andmevormingute eelised:

Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus

mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada

kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)

need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha

nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid

... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet

Norra - HTML, PDF, ODF ja vabad dokumendivormingud kohustuslikuks

nospam@example.com (pj) — Fri, 21 Dec 2007 16:05:37 +0200

Norra valitsus on otsustanud et kõik kuningriigi valitsusasutused peavad alates 01.01.2009 kasutama dokumendivormingutena HTML-, PDF- või ODF-vormingut ehk vabasid ja avatud dokumendivorminguid. Selel kohta pole muud öelda kui "Way to go" ja "Heia Norge!"

Millal küll mõtlemine Eestis samas suunas läheb? Minu ODF-teemaline ettepanek küll ei viinud mingite tulemusteni

Veebiraadiod ja vaba ligipääs

nospam@example.com (pj) — Wed, 12 Sep 2007 16:51:48 +0300

Miks kasutab maksumaksjate rahast ülal peetav Eesti Raadio saadete veebipõhiseks edastamiseks mittestandardseid ja kinniseid lahendusi (eeldavad arvutis RealPlayer'i või Windows Media Player'i olemasolu ning üldjuhul ei ole kasutatavad mujal kui Windows operatsioonisüsteemides).

Samal ajal on suurematel konkurentidel nagu Trio LSL (Kuku Raadio, Raadio Uuno, Raadio Elmar) ja Sky Media (Raadio 3, Sky Plus, Energy FM, Sky Radio, Russkoje Radio) on olemas ka vabavaralised ja avatud lahendused (nt Ogg Vorbis põhine striiming). Sellisel juhul ei ole netipõhine kuulajaskond seotud ühe arvutiplatvormiga ning mõne kindla meediatarkvaraga (Ogg Vorbis striimingut suudavad mängida kümned eri meediamängijad, mis on tasuta saadaval Windows, Mac, Linux ja muudes keskkondades).

Ei saa ka märkimata jätta et vastavad vabavaralised serverpoolsed lahendused on töökindlad ja tasuta saadaval (Icecast, Shoutcast, jne) ning kodekite kasutamisel puuduvad litsentsitasud (Ogg Vorbis).

Maksumaksja raha eest teenuse pakkumisel eeldaks ikka maksimaalset avatust.

Kui teil eespool näidatud veebiraadiote mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või Windows'is töötavat Winamp'i.

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Vabad andmevormingud

nospam@example.com (pj) — Wed, 12 Sep 2007 16:13:00 +0300

Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:

mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:

andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö

OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
LaTeX
Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

Ogg (.ogg ja tulevikus .ogx)
Matroska (.mkv .mka)

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

SMIL (.smil)
XSPF (.xspf)

Videokodekid

Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
Tarkin
Dirac
Snow

Audiokodekid

Vorbis (.ogg ja tulevikus ka .oga)
FLAC (.flac)
Speex (.spx)
Musepack (.mpc, .mp+, .mpp)
Wavpack (.wv)

Graafika

Veeb

html ja xhtml
xml
css
rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine

7zip (.7z)
gzip (.gz)
tar (.tar)
bzip2 (.bz2)

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.