Praktikas on tihti vaja mõne mälupulga kogu sisu mõistlikult turvalisel viisil tühjendada. Linuxis käiks see kõige lihtsamal viisil käsurealt nii (olles administraatori õigustes):
shred /dev/sdx -n 5 -v
Vajalik /dev/sdx vaata järgi näiteks df käsuga, kuid tavalise ühe kõvakettaga arvuti puhul oleks üldjuhul /dev/sdb (praktikas on mälupulgal tihti vaid üks partitsioon ja /dev/sdb1 toimib ka). Võti -n kirjutab kõik üle 5 korda ja -v näitab mida ta parasjagu teeb.
Programm shred loomulikult kolmetäheliste organisatsioonide huvi vastu ei aita, kuid harju keskmise huvilise vastu küll ning teeb seda viisil, mis arvestab välkmälude tavapärase hajutatud kirjutamise (wear leveling) loogikaga ehk teisisõnu kirjutab äärest ääreni.
Sul on näiteks kataloogitäis jpg-faile, mida on vaja sobitada ühte suurusesse. Selline lihtne toiming aitab (kui sul on muud vormingud, siis tee vajalikud asendused ning ära unusta tõstutundlikkust ja loomulikult convert käsule vajalikke võtmeid juurde lisada).
convert *.jpg -resize 600 -set filename:f 'prefiks-%t' '%[filename:f].jpg'
Siin näites resize 600 teeb kõik pildid 600 piksli laiuseks ning kõrguse sätib vastavalt algse faili proportsioonidele. Kõiki muid variante leiad Imagemagick Resizing or Scaling lehelt. Set filename ... aga moodustab uue faili nime algsest nimest (seda teeb %t) ilma laiendita ning paneb ette sõna prefiks (kirjuta sinna mida vaja või pane ta lõppu kui vaja). Kõiki asendusi saad vaadata lehelt Imagemagick Format and Print Image Properties.
Kui convert käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk imagemagick arvutist puudu (või otsiteest väljas) ja "aptitude install imagemagick" lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning leidub ka installikas maci ja windowsi jaoks). Siin on soovitus meelega convert, mitte mogrify käsu kohta (esimene jätab vaikimisi vanad failid alles, teine mitte).
Teatavasti loobus Opera enam kui aasta tagasi oma renderdusmootorist ning võttis kasutusele WebKit'ist kahvlisse aetud Blink'i. Samaga ilmusid ka uued Opera versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele (Opera versioonid alates 15'st). Opera Linuxi variant jäi aga Presto-põhise 12.16 juurde.
Selle aasta alguses võeti ka Opera Linuxi-arendus jälle ette ning eile ilmus esimene Opera versioon Linuxile (v 26). Arendajad ise ütlevad et toimib vaid Ubuntus, kuid minul töötab probleemitult ka Debianis ning ilmselt ka muudes .deb põhistes distributsioonides (näiteks Mint). Kes tunneb huvi, siis asi hargneb siit deb.opera.com. Kui seni tuli installida pakk nimega opera, siis nüüd on nimeks opera-stable ning praktikas tähendab see et uus ja vana Opera saavad Linuxis kõrvuti eksisteerida (vana versiooni kasutamine pole turvalisuses mõttes küll hea idee).
Kui varem pole olemas polnud, siis paigalduse käigus lisatakse süsteemi ka pepperflashplugin-nonfree, mis on wrapper-skript PPAPI-põhise flashi plugina lisamiseks (laeb alla Google Chrome ning pakib sealt lahti vaid flashi plugina).
Sul on mingid Linuxiline arvuti, kus on vaja printereid eemalt seadistada (seda juhib deemon nimega cupsd). Võid sinna arvutisse sisse logida ja käsurealt möllata või seadistada, et selle arvuti cupsd lubab end veebiliidesest seadistada.
Kuna tavaliselt seda vaja teha üliharva, siis hoopis lihtsam lahendus on ssh tunnel, mille teed oma arvutis käsurealt nii (miskimasin on see, kus vajad seadistamist): ssh root@miskimasin -T -L 6631:localhost:631
Ja siis võtad oma arvuti veebibrauseri ette: localhost:6631
ning teed mis vaja. Kui kõik on valmis, siis paned käsurealt Ctrl+C abil ssh tunneli kinni.
Arvuti võib lauaarvuti, sülearvuti või nutitelefon - peaasi, et seal toimivad sshd ja cupsd. Proovinud ei ole, aga sama peaks toimima ka Mac OS X puhul (kui sshd on lubatud).
Tihti juhtub, et keegi saadab sulle sadade megabaitide suuruse pdf-faili (minul on suurim olnud 1 TB), mis loodud trükikoja kvaliteediga. Aga sina pole trükikoda, vaid tahad lihtsalt sisu lugeda. Ghostscript tuleb appi: gs -dNOPAUSE -dBATCH -sDEVICE=pdfwrite -dCompatibilityLevel=1.4 -dPDFSETTINGS=/screen -sOutputFile=tulemus.pdf algfail.pdf
Siinjuures olulisim võti on -dPDFSettings, mille väärtused võivad olla (alates lahjemast): /screen, /ebook, /printer, /prepress (nimed räägivad enda eest).
Hommikused uudised üllatasid meeldivalt. Postimehe tänaseid uudiseid lugedes selgus et Riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula on väitnud, et vabale tarkvarale üleminek on pikas perspektiivis säästlikum lahendus. Loomulikult on see õige. Lisaksin juurde ka, et ka turvalisem lahendus ning vabade dokumendivormingute kasutamist edendav lahendus.
Ise olen selle otsuse teinud enam kui viis aastat tagasi - nii minu kodused kui tööarvutid (+ mõned sugulaste arvutid) on kõik Linuxid. Ja see on teinud arvutite haldamise ning muu sellega seotud ainult lihtsamaks - rohkem aega on jäänud sisulise töö jaoks.
Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat ja kolm kuud töös olnud uus versioon järjenumbriga 7.0 ja koodnimega Wheezy. Viimane Debian toimib ametlikult üheksal raudvara-platvormil, mille hulgas leidub sobilikke nii taskuseadmetele kui supearvutitele ning igasugustele nende vahele jäävate arvutitele. Uue funktsionaalsusena on mitme arhitektuuri tugi samal arvutil.
Kes tahtis sai ka seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.
Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 36000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:
KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.8.4
GNOME desktop environment 3.4
the Xfce 4.8
LXDE 0.5.5
X.Org 7.7
LibreOffice 3.5.4
GIMP 2.8.2
Iceweasel 10 (Mozilla Firefox)
Icedove 10 (Mozilla Thunderbird)
Chromium 26
PostgreSQL 9.1
MySQL 5.5.30
Linux 3.2
Apache 2.2.22
Samba 3.6.6
Python 2.7.3 ja 3.2.3
Perl 5.14.2
PHP 5.4.4
OpenJDK 6b27 ja 7u3
GNU Compiler Collection 4.7.2
Järgmise Debiani koodnimi on ka paar kuud juba teada ning selleks sai Jessie.
Sul on näiteks kataloogitäis bmp-faile, mis võtavad asjatult palju ruumi ja neid ei saa veebibrauseriga vaadata. Selline lihtne toiming aitab (kui sul on muud vormingud, siis tee vajalikud asendused ning ära unusta tõstutundlikkust ja loomulikult convert käsule vajalikke võtmeid juurde lisada).
for midagi in *.BMP; do
convert ./"$midagi" ./"${midagi%.BMP}.jpg"
done
Kui convert käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk imagemagick puudu (või otsiteest väljas) ja "aptitude install imagemagick" lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning leidub ka installikas maci ja windowsi jaoks). Siin on soovitus meelega convert, mitte mogrify käsu kohta (esimene jätab vaikimisi vanad failid alles, teine mitte).
Uute ja vanade arvutite installimisel selline küsimus ju ikka tekib. Inteli ja AMD tavakasutuse protsessorite puhul on Linuxis vastus ka lihtne. Valikuid on õigemini mitu. Käsurealt (ei pea olema ruudu õigustes) anna selline käsk: lscpu
mille vastuses arhitektuur näitab missugune süsteem on hetkel kasutusel (i686 on 32-bitine ja x86_64 64-bitine) ning op-mode näitab mida ta suudab.
Või selline käsk: cat /proc/cpuinfo
mille vastuse flags-real pead leidma lm-märke selleks, et protsessor saaks hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga.
Windowsi kohta ei oska öelda, aga selline levinud tarvik nagu CPU-Z peaks asjakohast teavet ikka kuvama. ARM-protsessorite puhul on aga 64-bitilisus alles oma tee alguses ja oskan kommenteerida, kui sellist kivi mõnes arvutis näen. Kõige muuga (SPARC, MIPS, jne) tavakasutaja aga ilmselt kokku puutu.
Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).
Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.
Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.
Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.
Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.