Kirjutisi seinal - Kommentaarid

OpenDocument: Keskkonnaministeerium on OpenOffice-ga säästnud miljoneid

nospam@example.com (OpenDocument) — Sun, 27 Feb 2011 12:57:01 +0200

Samal teemal 05.nov. 2010: Keskkonnaministeerium on säästnud vaba kontoritarkvaraga miljoneid kroone

kaarelt: E-riigi tiigrist pudeneb jälle karvu ehk Andmevara teenus ei toimi

nospam@example.com (kaarelt) — Fri, 10 Dec 2010 14:35:41 +0200

Esiteks oleks pidanud küsima riigiteenistujate nimekirja kelle tööpäev lõppeb ennem nimetatud aega. Tavaliselt hakkab sellise küsimuse peale tõsine sagin

Peeter Marvet: E-riigi tiigrist pudeneb jälle karvu ehk Andmevara teenus ei toimi

nospam@example.com (Peeter Marvet) — Tue, 30 Nov 2010 07:01:01 +0200

aga Sa palu ka väljavõtet viimase kümne aasta kohta mis näitaks ära Sinu kohta info pärijad, rõhuta seejuures eraldi, et soovid kindlasti näha ka võimuorganite päringuid mille ligipääsupiirang ei ole seotud menetluses oleva õigusrikkumisega

(selle viimase osa sõnastuse peaks muidugi läbi mõtlema veel - point siis selles, et kõik mis võimu poolelt päritakse tuleb sellise märkega mis ei luba päringut näidata sest nii on mugavam; tegelikult on ainult osa neist päringutest sellised mille puhul ligipääsupiirang õigustatud ja isegi neilt peaks see ju mingi aja möödudes maha minema)

Nimetu: Asjatu toidulisand E621 ehk naatriumvesinikglutamaat ehk maitsetugevdaja

nospam@example.com () — Wed, 17 Nov 2010 14:12:55 +0200

Ei vasta valele küsimusele - E621 peaks retseptidest välja jätma, sest klientidele meeldib puhtam toit (ning säästab tootjale ka natuke kulusid). Nii peakski iga tootja mõtlema. Kui ei mõtle, siis ta ei saa aru mis äriga ta tegeleb.

Kes esimesena selle muudatuse ära teeb ja teavet tehtud muudatusest suudab klientideni viia on ka lõpuks turul võitja.

kaur: Asjatu toidulisand E621 ehk naatriumvesinikglutamaat ehk maitsetugevdaja

nospam@example.com (kaur) — Wed, 17 Nov 2010 14:02:14 +0200

Sa vastad mingile teisele küsimusele. Muidugi ei peaks keemiat sööma Aga see pole tootja asi; ega tema ju ei söö, tema hoopis müüb.

Aga tootja poolt? Kui E621 tõstab müüki, siis miks peaks tootja-müüja selle välja jätma?

Ainus põhjus oleks, kui E621 välistust ennast annaks kasutada müügi tõstmiseks. Kas saab?

PJ: Asjatu toidulisand E621 ehk naatriumvesinikglutamaat ehk maitsetugevdaja

nospam@example.com (PJ) — Wed, 17 Nov 2010 13:53:13 +0200

Miks peaks sööma asjatut keemiat, mida annab ära jätta? Kindlasti leiaks selliseid aineid veel, mis toidule mitte midagi juurde ei anna ja mida saaks retseptidest ära jätta.

Kaur: Asjatu toidulisand E621 ehk naatriumvesinikglutamaat ehk maitsetugevdaja

nospam@example.com (Kaur) — Wed, 17 Nov 2010 13:09:41 +0200

Miks nad peaks selle enda toodetest välja jätma?

veljo haamer: Visitestonia.com-nimelised tasuta WiFi levialad 50 Euroopa linna

nospam@example.com (veljo haamer) — Sat, 02 Oct 2010 22:24:26 +0300

Tore, kui idee lugejatele meeldib.
Ametnike toetuse hankimine on keerukam.

Lembit Kivisik: Visitestonia.com-nimelised tasuta WiFi levialad 50 Euroopa linna

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Sat, 02 Oct 2010 21:17:37 +0300

Täna on küll natuke kahju, et jutud paberilt online'i viibega jõuavad, aga igatahes peaks Cyrus Farivari artikkel e-Eestist varsti ka siia jõudma: http://www.diplomaatia.ee/

pj: Visitestonia.com-nimelised tasuta WiFi levialad 50 Euroopa linna

nospam@example.com (pj) — Sat, 02 Oct 2010 10:30:25 +0300

> Kardan, et toodud näidiskalkull on siiski
> pigem liiga väike.

Võib olla. Aga isegi, kui olen hindu 2x alahinnanud, siis kogunev 2,5 miljonit on vähem, kui too eelmisel aastal tehtud MTV-kampaania kulu ja võiks igal juhul eelarvesse ära mahtuda.

> Kas nimetad Diplomaatiat "ajakirjaks" seepärast, et
> Hans Luik tegi sama TV3 Kolmeraudses?

Sellepärast, et Diplomaatia on õhuke nagu vanaaegne ajaleht ja ilmub harva nagu ajakiri.

> üllitis siiski ajakirja mõõtu välja ei anna. Kahjuks
> – võiks paksem olla vabalt.

Võiks olla küll ja lausa mitu korda.

Lembit Kivisik: Visitestonia.com-nimelised tasuta WiFi levialad 50 Euroopa linna

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Fri, 01 Oct 2010 19:01:49 +0300

Suurepärane edasiarendus suurepärasele ideele – mul oli samuti "vau!" moment Diplomaatiast Cyruse mõtet lugedes. Tüüp on üleüldse meeldivalt positiivsel arvamusel meie kodumaast.

Tasub vaid loota, et asjaomased isikud/instantsid nüüd selle toreda mõtte üles korjavad.

Kardan, et toodud näidiskalkull on siiski pigem liiga väike.

P.S. Kas nimetad Diplomaatiat "ajakirjaks" seepärast, et Hans Luik tegi sama TV3 Kolmeraudses? Mu arust antud üllitis siiski ajakirja mõõtu välja ei anna. Kahjuks – võiks paksem olla vabalt.

Lembit Kivisik: Konkurents veebivideo maailmas

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Sun, 29 Aug 2010 02:33:53 +0300

Ennastületavalt otsustasin MPEG-LA litsentsitingimuste lühikokkuvõtte (lühendatud otseviide 4-leheküljelisele PDF-ile: http://uxd.im/cyY4YT) läbi lugeda ning avastasin enda meeldivaks üllatuseks, et tegu on täitsa inimsõbraliku dokumendiga (noh, juriidilise sisu kohta).

Antud dokument ütleb selge sõnaga, et interneti kaudu videosisu pakkujad ei pea maksma litsentsitasu, kui nende teenus on lõppkasutajatele tasuta.

Vaadates tingimusi tarkvaraintegraatoritele, näeme, et Google maksab H.264 kasutamise eest Chrome'is tasu tükist, st brauseri installatsioonide arvu pealt. Kuna reaalselt kasutuses olevate "tükkide" arvu täpne mõõtmine on teadupärast võimatu, oleks iseenesest huvitav teada, mis alusel Google ja MPEG-LA tükkide arvu loendavad.

Mind huvitas rohkem veebivideoga, st videosisu äriga seonduv.

Tükikaupa videosisu müümisel – e. siis igasugune videode müük või -laenutus nii päriselus kui interneti kaudu –, tuleb litsentsitasu maksta järgmiselt:
- kuni 12 minuti pikkused klipid on litsentsitasust vabastatud;
- enam kui 12 minutit kestvatelt klippidelt tuleb maksta kas 1) 2 US senti tükilt või 2) 2% lõppkasutaja poolt makstavast tasust – kumb iganes on odavam.

Videosisu tellimuste müümisel, st piiramatult vaatamisi kuus, tuleb litsentsitasu maksta järgmiselt:
- kuni 100 000 tellijat aastas – tasu puudub;
- 100 000 – 250 000 = $25 000;
- 250 000 – 500,000 = $50 000;
- 500,000 – 1 000 000 = $75 000;
- üle miljoni tellija aastas = $100 000;

Saab näha, kui kiiresti äsja uuendatud litsentsitingimused ka MPEG-LA veebi jõuavad. Lisaks ülalviidatud PDF-ile on siin lk-l http://uxd.im/aNVBcM saadaval ka PPT-formaadis lühikokkuvõte.

pj: Konkurents veebivideo maailmas

nospam@example.com (pj) — Fri, 27 Aug 2010 20:08:23 +0300

MPEG-LA on olnud ilmselt sihilikult ebaselge ärilise kasutuse defineerimisel.

Me ju ei tea Google ja MPEG-LA vahelise litsentsilepingu tingimusi (mis näiteks katab ka MPEG-4 kasutust Google Chrome's), aga ma ülse ei imestaks, kui Youtube on sellega kaetud.

Lembit Kivisik: Konkurents veebivideo maailmas

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Fri, 27 Aug 2010 19:00:25 +0300

"Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha)."

Ma võin eksida, aga see pole nii. Nt YouTube või Vimeo ei maksa MPEG-LA-le H.264 kasutamise eest litsentsitasu, ehkki teenivad oma saitidega raha reklaamide näitamise teel, samuti Vimeo tasuliste kasutajakontode müügist.

Nt see artikkel teemal http://uxd.im/cyyFTS möönab, et litsentsitingimuste tekstid on segased, aga võib vist tõdeda, et kui juba YouTube ei maksa reklaamid+H.264 kombinatsiooni eest, siis sellise ärimudeliga on OK.

Küll aga on omaette teemaks H.264-kodeeritud videoklippide rent/müük lõppkasutajatele. Ma ei suudagi naljalt leida veebist head selget seletust sellise teema kohta, aga ka eelviidatud artikkel mainib, et taolise äri puhul peaks nagu MPEG-LA-le maksma. Kas just seepärast ei kasuta nt Eestis vist esimese pääsukesena taolist äri tegev EPL Ülikool H.264 koodekit..?

Eva-Liisa: Siilid ei joo piima

nospam@example.com (Eva-Liisa) — Sun, 20 Jun 2010 14:22:02 +0300

Väga õiged soovitused! Väga lagedatest ja korralikult pügatud aedadest kaovad siilid kiiresti. Nii et natuke kaost tagumisse aianurka