I have a number of KDE4 (currently 4.3.2) workstations and in one of them a strange bug pops up once a while. Namely sometimes seemingly at random processor load jumps to full load (in ksysguard visible as Xorg taking 100% and top showing Xorg at 1). It is pretty disturbing - PC slows down and cooling makes a lot of noise. It may well be related to using ATI Radeon X300SE (RV370) with dual-head displays on that PC. But may be not.

Of course you can log out of KDE and get it fixed this way, but if you have a lot of windows open then the fastest way is to restart kwin with issuing this in command-line "kwin --replace &".

Kaks viimaste aastate suurimat lennundusprojekti maailmas on jõudnud sellise olulise tähiseni nagu esimene testlend:

• Airbus A400M lennuväe transportlennuk - 11.12.2009
  
• Boeing 787 reisilennuk - 15.12.2009
  

Mõlemad projektid on aasta (A400M) ja paar aastat (B787) oma esialgsesest tegevusgraafikust maha jäänud ning kulud on algselt kavandatuga võrreldes märgatvalt kasvanud.

Teinekord on vaja omavahel võrrelda erinevaid andmebaasiservereid. Olen selleks kasutanud näiteks selliseid lehti:

• enamus põhilistest andmebaasidest
  
• MySQL, Postgresql, SQL Server
  

Selle mingis mõttes olulise uudise on Eesti veebimeedia küll üsna maha maganud. Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust ja seega on kõigil huvilistel võimalik oma arvutis määrata nimeserveriteks:
8.8.8.8
8.8.4.4

Kuna keskmine pingi-aeg nende serverite pihta Eestist on 40-45 ms ja kohalikud serverid on kättesaadavad 3x kiiremini, siis sellele ehk suurt praktilist rakendust siinmail pole. Maailmas reisivatel sülearvutikasutajatel võiks need küll igaks juhuks arvutisse üles märgitud olla - kunagi ei tea kui kusagil WIFI levialas nimelahendus ei toimi ja siis on töötavad nimeserverid abiks. Või märkige üks neist oma arvuti võrguseadistustes kohe kolmandale järjekorrale ja siis ei pea midagi eraldi leiutama hakkama.

Google on ka oma nimelahendusteenusele koostanud eraldi väga mõistliku privaatuspoliitika ning selles osas ei tohiks kellelgi kohest suure venna muret tekkida. Võrgumaailma tuleviku üle mõtisklejaid aga huvitab see, et mis siis on järgmine oluline võrguteenus, mida Google pakkuma hakkab ning kuhu see järgemööda välja viib

Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?

Brauserid:

• nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  
• samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
  
• Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
  
• Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
  
• Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
  
• Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud
  

Sisu ehk veebilehed:

• nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
  
• Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
  
• Üks suuremaid Youtube taga-ajajaid Dailymotion on teinud puhta Theora/Vorbis põhise veebi openvideo.dailymotion.com ja www.dailymotion.com/openvideodemo
  
• Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna
  

Äri ja tehnoloogia:

• Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
  
• Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
  
• Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud
  

Oma kogemus:

• Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
  
• Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
  
• Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)
  

Sa oled esimest korda ssh serverisse logides kindlasti märganud sellist teadet:

The authenticity of host 'aaa.bbb.ccc.ddd' can't be established.
RSA key fingerprint is 00:11:22:33:44:55:66:77:aa:bb:cc:dd:ee:ff:gg:hh.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)?

Kuidas saad kontrollida, et see sõrmejälg õige on?

Sa kas oled eelnevalt saanud administraatorilt õige sõrmejälje või kui serverile on füüsiline ligipääs olemas, siis vaatad ise järgi. Ssh serveris hoitakse võtmeid /etc/ssh kaustas ja avalikud võtmed (.pub laiendiga failid) on kõigile ka loetavad. Käsuga ssh-keygen saad neid ka uurida ja muu hulgas leida ka vajaliku sõrmejälje (väikeseks muigeks võid lisada vahele ka -v võtme):

ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_rsa_key.pub
ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_dsa_key.pub

Kasutasin võimalust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise päeval. Jõudes valimisjaoskonda Tallinnas Raua tänava koolis ootas mind kooli ukse ees Keskerakonna kaheliikmeline reklaamipunt - roheliste särkidega, reklaampudinate ja saiakestega. Minu küsimise peale et miks reklaamite jaoskonna kõrval ei suutnud nad muud öelda et kutsuge politsei kui ei meeldi. Tasub vist ka mainida, et kogu jutt käis vene keeles, sest neiud lihtsalt ei osanud eesti keelt. Ei tea kas nad üldse olid kodanikud.

Valimisjaoskonnas öeldi mulle, et see reklaam on toimunud enamuse päevast, kuid kuna eelhääletus ei ole valmispäev, siis ei saa neid ka otseselt keelata.

Võtsin ette Euroopa Parlamendi valimise seaduse "§ 5. Valimisagitatsiooni piirang" ning see ütleb, et:
(1) Aktiivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.

Loe kuidas tahad, kuid seadus on koostatud nii, et vaidlemisruumi jääb liiga palju. Mina vaatan seda mis on kirjas § 5.2 ning leian, et vahetu ukse-esine kuulub selle ala hulka, kus valimisreklaam ei ole lubatud. Keskerakond ilmselt lähtub § 5.1 sisust ja arvab, et eelhääletusel võib reklaamida küll.

Sõltumata selle seaduse toorest tekstist on Euroopa Parlamendi valimise seaduse mõte ühene - valmisjaoskonna ees ei tohi teha reklaami. Ja kui kellelegi "seaduse mõte" on arusaamatu, siis "kirjutamata reeglid" ja "hea tava" on ühesed - vabadust austavas riigis ei peaks selline reklaam valimisjaoskonna ees olema lubatud. Ning mitte ükski erakond või üksikkandidaat, kes austab ennast ja oma valijaid ei peaks sellise soperdamisega tegelema.

Kui me räägime Euroopa Parlamendi valimise seadusest, siis ei saa uuesti mainimata jätta, et selle suurim viga on ebakohase valimissüsteemi kasutamine. Demokraatlikus riigis ei tohi olla suletud parteinimekirja põhist valimist.

Elus on nii palju segaseid numbreid, et kohe rõõmustav on vaadata kui midagi lihtsat ette jääb

"date -u -d @1234567890" ütleb meile
R veebr 13 23:31:30 UTC 2009

ja "date -d @1234567890" ütleb
L veebr 14 01:31:30 EET 2009

Ehk teisisõnu, nii palju sekundeid on möödunud 01.01.1970 keskööst (ilma liigaasta sekundikohendusteta), kui hakati unixi ajatemplit arvestama.

Õnneks läks see oluline hetk Eesti jaoks natuke mööda 13. kuupäevaga reedest. Muidu oleks võinud veel teab mida ootamatut juhtuda. Näiteks arvasid mõned targemad pead, et veerand eestlastest oleksid võinud vabalt läti keelt rääkima hakata

Õigemini kui palju võiksid saada senised Estonian Air'i omanikud aktsiate eest kui need ostaks ära SAS või vastupidi. Millegipärast pole järgnevat lihtsat võrdlust Eesti meedias ilmunud.

Enam kui nädal tagasi, 18.12.2008 teatasid SAS ja Air Baltic, et Air Baltic'u juhtkond ostab 14 miljoni lati (310 miljoni krooni) eest ära seni SAS'ile kuuluvad aktsiad (47% aktsiapakist). Lisaks peab Air Baltic SAS'ile tagastama 33 miljoni lati (731 miljoni krooni) jagu laene. Teada on , et aktsiate eest tuleb tasuda hiljemalt 31.01.2009 ning karta võib, et ka laenu tagasimaksetingimused väga palju lihtsamad ka ei ole. Kogu tehingusumma on seega 47 miljonit latti ehk 1041 miljonit krooni.

On muidugi üsna müstiline, kust sellise MBO jaoks täna raha saadi ja kellele missuguseid lubadusi selles kontekstis anti, kuid pikas mastaabis on ajastus õige. Lennunduse arengutsükkel tundub olevat muu majanduse omast seekord natuke ees ning seega on lennundusturu põhi käes ja edaspidi on tee pigem üles.

Mida tähendab see Estonian Air'i kontekstis? Teame ju et SAS saatis novembri viimastel päevadel EV Valitsusele „kõik või mitte midagi“ stiilis kirja. Mistõttu on ka Eesti riigil põhjust natuke arvutada.

Matemaatika on aga lihtne. Arvestades et firmade ärimahtude ja koduturu suuruste vahe on kahekordne, kasumlikkus lõppeval aastal üsna võrdselt miinusepoolne ning suures osas sama tehingu alusel lennukipargi uuendamine käsil, siis pakuks poolte aktsiate hinnaks 150-200 miljonit krooni ning kui uute lennukite rahastamine toimub Air Baltic'uga sarnasel viisil, siis on mõned sajad miljonid kroonid võlgu ka üleval. Ja need rahad ei tohiks ju üle jõu käivad olla, kui emmal kummal poolel on soov firma üle tugevamat kontrolli saada (SAS'il on ostu puhul veel sedavõrd lihtsam, et endale laenu maksmisega annab vajadusel venitada ja käivet ja kulusid annab muul viisil siirata ning riigile kuulub vaid kolmandik aktsiatest).

Viimane suurem sügistorm Läänemerel. Tallinnas on liikluskaos nii maal, merel kui õhus. Stockholmis on ilm veel rahulikult talvine, kuid kuna Estonian Air'i lennukite rotatsioon on lootusetult sassis, siis saavad Tallinna lennule registreerunud lõpuks teada et lend on ära jäänud. Handlinguagendi ja piletiagendi teenust pakkuvad firmad suudavad oma tegevust ka niipalju koordineerida, et kõik 110 reisijat suunduvad pileteid ümber vormistama võimalikele järgmistele lendudele. Kuna piletiagente on sisuliselt üks, siis tekib kassa ette väga pikk ja vabas vormis järjekord. Kuna järjekord moodustub kes ees see mees põhimõttel, siis jääb enamus lastega peresid sujuvalt kõige lõppu (kuna reisitud on läbi Euroopa, siis paljud neist õhtuks juba ka väga väsinud). Kuid ennäe! Mida aeg edasi seda rohkem hakkab järjekorra algusotsast kostuma, et peaks lastega pered esimeseks lubama. Ja nii ka lähebki. See aga tähendab lastele ja nende vanematele võimalust jõuda paar tundi kiiremini õhtusöögile ja lennufirma poolt pakutud täitsa korralikku hotelli. Usun, et kõik need pered olid tolles olukorras väga tänulikud ja kõik pealtnägijad võivad endamisi kinnitada, et eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud.

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.

Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:

• audio- ja video-elemendi renderdamine
  
• Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
  
• Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
  

Jätka "HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi" täisvaate lugemist

Kogu minu ajaveebitsemise jooksul tundus mulle kogu aeg absurdsena, et eestikeelses ajaveebis on kõik staatilised tekstid inglise keeles ehk nii nagu nad selle tarkvaraga kaasa tulid. Võtsin ette ja tõlkisin kõik rakenduse tekstid (sealhulgas haldusliideses) ning paari olulisema mooduli tekstid eesti keelde. Ei olnud selles midagi ületamatult keerulist.

Tulemust võite kaeda nii seda veebi kui blog.reisiekspert.ee vaadates. Kui märkate vigu või tekib küsimusi ja ettepanekuid, siis palun andke aga selle artikli kommentaarides teada.

Kui enamus vigu saab välja sõelutud, siis lisan tõlked ka s9y arenduspuusse.

Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.

Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.

Saatuse tahtel leidsid WebKiti arendajad viimasel hetkel testis endas ka vea ja selles mõttes Opera testi ei läbigi

Jätka "Opera, WebKit ja ACID3" täisvaate lugemist

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".

Jätka "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama" täisvaate lugemist