On laialt levinud arvamus, et enamusel lõunamaadel tasub kõhuvaevuste ennetamiseks natuke napsu võtta. Käisin mõni aeg tagasi reisimeditsiiniga tegeleva arsti juures ning rahvatarkus sai ka kinnituse. Doktori sõnad olid: "Meie arstidena ei soovita teil alkoholi tarbida, kuid lõunamaal võite te nii mõnestki kõhuhädast pääseda, kui 5 minutit enne iga söögikorda joote väikese topsi kanget alkoholi ning see pole abstraktne väide, vaid konkreetsel biokeemilistel protsessidel põhiev põhinev fakt."

Sedasi siis. Vaadake siis et te napsusena autoga ei sõida ega ujuma trügi ning väldite vales linnaosas uitamist.

Selge see, et Sinu veebibrauser on oluline.

Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait yourbrowsermatters.org, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).

Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.

Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks "Mask as Internet Explorer" ja kohe on täispunktid olemas.

Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.

Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).

Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.

Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.

Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.

Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.

Tihti on vaja leida arvutite või muude seadmete ip-aadresse, mis töötavad parasjagu minu võrgus. Võiks ju kirjutada kestaskripti, mis ketrab ping-käsu tsüklis läbi, kuid palju lihtsam on hoopis nmap-i kasutamine.

nmap -n -sP 192.168.10.0/24

Antud juhul skaneerime nmap'iga läbi kogu 192.168.10.0-192.168.10.255 võrgu. Loomulikult võid CIDR'it muutes võrku suuremaks või väiksemaks teha või märkida mõne muud võrgu, mida parasjagu vaja.

Google pehme tegutsemine Norteli patendioksjonil on saanud väga loogilise seletuse. Nimelt on Google nüüdseks kokku leppinud Motorola Mobility ostu ning see plaan oli tol hetkel kindlasti juba töös.

Kogu trikk on selles, et Motorola Mobility'ga tuleb väidetavalt kaasa neli korda enam patente kui oli Norteli puhul saadaval. Norteli patentide ost läks võitnud konsortsiumile maksma 4,5 miljardit dollarit ning Motorola Mobility ost Googlele 12,5 miljardit dollarit. Piltlikult öeldes tuli üks patent kätte kolmandiku võrra odavamalt ning kauba peale sai pika kogemusega mobiilside tehnika tootja (viimases kvartalis oli Motorola suuruselt kaheksas nutitelefonide tootja 4%-lise turuosaga) ning ühe viiest suuremast Androidi-pakkujast.

Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony ilmselt natuke kurvastavad selle kulutatud 4,5 miljardi dollari üle

Sul on pinu pildifaile (pilt01.png, pilt02.png, pilt03.png, jne) ja nad on vaja üheks pdf failiks koondada. Pane failidele õige numeratsioon ning imagemagick aitab:

convert pilt*.png kokku.pdf

Kui convert käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk imagemagick puudu (või otsiteest väljas) ja "aptitude install imagemagick" lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning leidub ka installikas maci ja windowsi jaoks).

15 aastat tagasi mõtles Nokia välja tooteliigi, mida me täna tunneme nutitelefonina ning sellest ajast peale on Nokia on olnud nutitelfonide müügiliider. Kuni selle aastani - täna teatatud tulemuste järgi müüs Nokia selle aasta 2. kvartalis vaid 16.7 miljonit nutitelefoni ning kaotas müügiedetabelis esikoha ja lisaks tegi veel nende müügilt kahjumit.

Uus kuningas on Apple ja uus liider operatsioonisüsteemide poolel on Android (sest Androidiga telefone toodavad/müüvad paljud firmad).

Nokia aktsionäridel jääb vaid üle tänada totaalselt vigast otsust kolida Nokia üle uuele Windows Phone 7 platvormile ning sellega tekkinud vähemalt aasta pikkust viivitust. Nokia jaoks ainus kasumlik tee edasi on uue tegevjuhi (Steven Elop) ametist vabastamine ning eelmise strateegia taastamine (Symbian lihtsatele telefonidele ja Meego nutitelefonidele ning ühine Qt-arendusplatvorm mõlemale). N9 juba näitas seda, et Meego on toimiv lahendus, kui Nokia kõik oma oskused sellele koondaks.

Reedel toimus paar aastat tagasi tegevuse lõpetanud Nortelile kuulunud 6000 patendi müük tervikpakina. Pakkujaid oli sisuliselt kaks: Google ning konsortsium, mille liikmed olid Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony.

Oksjoni tulemusel ostis patendid 4,5 miljardi dollari eest teisena nimetatud seltskond. Kuna patendipakis on märgatav hulk telekomimaailmas olulisi patente, siis lähi-aastatel näeme nii mõndagi teravat kohtuvaidlust. Sellel paratamatult on järelmõjud ka mobiiltelefonide turule. Piltlikult öeldes on võitjate poolel Apple iOS ja Microsofti Windows Phone ning kaotajatel poolel Google Android.

Oksjoni käigus tegi Google väidetavalt selliseid pakkumisi:
1902160540 USA dollarit (Bruni konstant)
2614972128 USA dollarit (Meissel-Mertensi konstant)
3.14159 miljardit USA dollarit (pii väärtus)
Mida ta sellega öelda tahtis, on omaette küsimus

Linna peal käies jääb mulje, et Tallinna linnavalitsus vist ei teagi, et toimub Laulu- ja tantsupidu. Vähemalt linn on vastavalt kaunistamata ning kõikjal vohavad õllesummeri reklaamid. Kogumulje on enam kui kehv.

Kui enamaks raha pole, siis võiks kogu linn vähemalt olla sinimustvalgete lippudega üle külvatud.

Selle artikli järgi on pupulaarsemad telefonide PIN-koodid 1234, 0000, 2580, 1111 ja 5555.

Sul on pinu pdf-faile ja nad on vaja üheks failiks koondada. Pane failidele õige numeratsioon ning ghostscript aitab:

gs -q -sPAPERSIZE=a4 -dNOPAUSE -dBATCH -sDEVICE=pdfwrite -sOutputFile=kolmkokku.pdf 01.pdf 02.pdf 03.pdf write

Kui gs käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk ghostscript puudu ja "aptitude install ghostscript" lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning olemas on ka installikas windowsi jaoks).

Killuke olulisest telekomimaailma strateegiamängust on jäänud meedias tähelepanuta. 10. mail teatas Microsoft, et ostab Skype 8,5 miljardi dollari eest. Ühe uue võimalusena lubas Microsoft Skype lisada Windows Phone 7 rakenduste hulka. Nokia tegevjuht Steven Elop ütles, et Skype oleks hea lisand WP7 ökosüsteemi (Nokia teatavasti on lubanud kõikides oma nutitelefonides kasutusele võtta WP7'e).

Mobiilsidefirmadele, kes äri vundament on siiani vana kooli kõneside, see tõenäoliselt ei meeldi ning väidetavalt on tulemuseks on, et enamus pakkujaid on eri tootjate WP7 telefonid ning Nokia nutitelefonid oma eripakkumistest, subsideeritavate telefonide loendist ning laiemalt müügikanalitest ära korjanud. Kui samal teemal natuke guugeldada, siis leidub küll palju kirjutajaid, kes seda kinnitavad, kuid nad viitavad osaliselt samale allikale.

Kõrvalseisjal on kogu müügikanali pildist raske ülevaadet saada, aga nende Euroopa-taustaga suurte mobiilteenuste pakkujate veebipoed jälle kinnitavad eelpoolt toodut (numbrid käivad eripakkumiste lehtede kohta):
Orange France - 14 telefonist 2 Nokiat ja 0 telefoni WP7'ga
Vodaphone UK - 18 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7'ga
T-Mobile Deutschland - 17 telefonist 3 Nokiat ja 2 telefoni WP7'ga
Movistar - 6 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7'ga

Mis Skype'i puutub, siis tasub ka arvestada et Skype on aastaid olnud saadaval erinevatel mobiiltelefoniplatvormidel, kuid seni pole et telefonide tootjad ega müüjad sellist võimalust üliaktiivselt tutvustanud.

Samas kontekstis oleks huvitav näha sama müügikanali rektsiooni, kui Google XMPP/Jingle/WebRTC-plaanid jõuavad tegelike rakendusteni tegelikes telefonides.

Möödus vaevalt kolm nädalat, kui WebRTC jõudis Chromiumi (versioon 14.0.796.0 ehk build 89590). Koodipuus on ta näha src/third_party/webrtc all. Kõik komponendid pole veel olemas, aga nendega ilmselt kaua enam ei lähe.

Chromiumi põhjalt teatavasti tehakse Google Chrome veebibrauserit ning kui kõik toimib, siis jõuab ta ka sinna. Ja siis pole muud kui, veebimeistrid saavad hakata vastavat funktsionaalsust oma saitidele lisama.

Google ostis aasta tagasi ligi 70 miljoni dollari eest firma Rootsi firma Global IP Solutions. Tegelesid nad sellise valdkonnaga nagu reaalajas toimivad video- ja audiolahendused (sealhulgas kasutati omaloodud audiokodekit iLBC). Neist erinevatest toodetest on Google nüüd loonud projekti WebRTC ning alates tänasest on see avaldatud vaba tarkvaranana (lihtsa BSD-stiilis litsentsi all). Nagu ikka, siis Google on loobunud kõikidest WebRTC'ga seotud patendi- ja litsentsinõuetest.

Miks see kõik huvitav on? Aga sellepärast, et integreerides WebRTC veebibrauserisse on veebisaitidel võimalik luua standardse html'i ja javascripti põhiseid lahendusi reaalajas toimivaks suhtluseks. Lihtsamalt öeldes on võimalik pidada veebipõhiseid videokõnesid (ja loomulikult tavalisi kõnesid) ilma lisatarkvara paigaldamise vajaduseta. Nii nagu ka WebM puhul ei ole ka siin Google üksinda - projektile on toeetust avaldanud nii Mozilla Foundation kui Opera Software (vastavalt Firefoxi ja Opera brauserite arendajad). Me ei peaks üllatuma, kui veel selle aastanumbri sees tehakse katse WebRTC laiemaks standardiseerimiseks ning kõik kolm brauseritootjat (mis kontrollivad pool turgu) on WebRTC toe oma brauseritesse lisanud.

Praegu vist ei ole hea olla Microsofti olukorras, kes kulutas 8,5 miljardit dollarit Skype ostmiseks ning ühe rakendusena nägi kindlasti ette just sedasama funktsionaalsust.

Kes tunneb huvi, siis siin on faktitihe lugu ühest suurest Debiani-põhisest kõnekeskuste operaatorist Indias - seda nii serverite kui tööjaamade osas.

Google otsing odavad lennupiletid pakub avalehe tulemuste hulka koleda masintõlgega ja PR0 lehe. Sellist Google koperdamist pole mõnda aega näinud. Nii et kõigil ongi nüüd mõte masintõlkega vorpida sajas keeles asjatud veebilehti?

Kujutad sa ette, et lähed baari ja ütled baaripidajale "Palun anda mulle üks õlu"? Ja kui ka ütled nii, siis ilmselt midagi joodavat sa küll ei saa.

Kui pöördud kellegi poole, siis alati kasuta kas sina- või teie-vormi (vastavalt sellele kas olete sina-peal või mitte) ning ära kasuta pöördumist kolmandas isikus. Nii lihtne see ongi. Kolmandas isikus kellegi kõnetamine on ebaviisakas ja kole kantselei-keel.

Seega baaripidajale ütle kas "Palun anna mulle üks õlu" või "Palun andke mulle üks õlu".

Meelis Merilo (Keskkonnaministeeriumi Infosüsteemide büroo juhataja kt) pidas hiljuti Lätis ettekande, milles on nimetanud, et Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org kasutamisega säästnud vähemalt 1,3 miljonit eurot (20 miljonit krooni) maksumaksja raha ja kõik vajalikud tööd on saanud tehtud. Kusjuures kasutatavaks failivorminguks on olnud OpenDocument.

Kui see tõesti nii on, siis maksumaksjana tahan teada miks muud riigiasutused ning omavalitsused pole sama teinud? Hmm.... kellele siin riigis võiks selle küsimuse esitada?

Ettekande slaidid

Nii lihtne see ongi - kui kannad kuube, siis mitte kunagi sa ei nööbi kõiki kuuenööpe kinni. Alati jääb alumine kuuenööp lahti. Enamus mehi seda millegipärast ei tea ja seega ei oska ka järgida.

Google on teatanud, et selle aasta jooksul eemaldatakse Chrome veebibrauserist HTML5 video-elemendi H.264 videokodeki tugi. Suure tõenäosusega tähendab see ka et Youtube lõpetab videote kodeerimise H.264 kodekiga ning tulevane HTML5-põhine Youtube jääb kasutama WebM-vormingut (vp8 video+vorbis audio).

Selline otsus saabki vist olema veebivideo tulevikku määravaks kaalukeeleks - patentide ja litsentsidega piiratud H.264 ei saa olema veebivideo põhivorminguks. Selle rolli täidab WebM.

Turujaotus videokodekite vahel on peale nimetatud otsuse teostamist selline:

• Firefox - Theora ja WebM (WebM alates versioonist 4)
  
• Chrome ja Chromium - Theora ja WebM
  
• Opera - Theora ja WebM
  
• Safari - H.264, Theora ja WebM (ehk mida iganes QT parasjagu oskab mängida)
  
• Internet Explorer - H.264 (vaikimisi) ja WebM (kui kodek on paigaldatud)
  

Lisaks on ülioluline, et enamus olulisemaid kiibistiku- ja protsessoritootjaid on lisanud või lisamas WebM tuge oma raudvarale ning see tähendab, et tulevased meediakeskused, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid ning muud sarnased seadmed suudavad WebM videot mängida seda raudvaraliselt dekodeerides (ehk võimalikult ressursisäästlikult).

Aastalõpu toimetustes jäi üles kirjutamata vahva uudis. President Putin on kirjutanud alla ukaasile, millega peavad kõik Venemaa ametiasutused 2012. aasta teises kvartalis kasutusele võtma Linuxi-põhised lauaarvutid (ülemineks uuele tarkvarala kestab 2015.aastani) ja failivorminguna pruukima vaba OpenDocument vormingut. Kui pealik otsustas siis Venemaal ilmselt nii ka tehakse.

On vast vastuolu - mittevaba Venemaa riigiasutused on muutumas vabade operatsioonisüsteemide ja vabade dokumendivormingute esikasutajaks.

Rõõmsa valuutavahetuse käigus jäi vähemaks neid, kes said öelda, et neil on arvel üle miljoni rahaühiku või enam kui miljoni rahaühiku eest väärtpabereid. Eestis oli ilmselt ka 100000 kinnisvaramiljonäri (kinnisvara enam kui miljoni rahaühiku jagu). Kui miljonäri-seltskonnast on 5% alles, siis on ju hästi

Head euroaega kõigile.

Tänane Postimees (Tarbija24.ee) kirjutab et

Äriühingud saavad vabalt küsida inimeste aadresse oma kauba otsepostituseks rahvastikuregistrist kui inimene pole oma aadressi edastamist keelanud.
...
Rahvastikuregistrist andmete väljastamise alused tulevad rahvastikuregistri seadusest.
...
Juhul, kui isik ei soovi sellist otsepostitust saada, on tal õigus oma aadressandmetele juurdepääs sulgeda, selleks tuleb pöörduda registri volitatud töötleja ASi Andmevara poole.

Alustuseks ei saa ma aru sellest et kes on koostanud ja vastu võtnud seaduse, mis ei arvesta inimeste privaatsusega ning vaikimisi eeldab, et kõik tahavad rämpsposti saada. Õige oleks ju see, et vaikimisi ei väljastata mitte kellegi andmeid ja kes seda soovib peab soovist teada andma.

Mind on sellised asjatud postitused alati tüüdanud ja võtsin Andmevara telefoni ja helistasin neile. Võttis vastu sekretär, kuulas soovi ära ja suunas edasi. Suunatud kõne võttis vastu töötaja, kes ütles et see pole tema asi ja andis uue numbri. Uuel numbril ei reageerinud mitte keegi. Helistasin uuesti sekretärile. Ta oli nõus lahkelt suhtlema ja arvas et äkki on tööpäev läbi ja kõik on koju läinud (kell oli siis 16:25). Ta üritas veel kolleege otsida ja siis peale ootamist pakkus et ma helistagu esmaspäeval uuesti. Küsisin, kas Kodanikuportaalis saab vastavat keeldumistoimingut teha ning sekretär ütles ausalt et ta ei tea. Vaatasin samal ajal ka ise Kodanikuportaali ja märksõnaotsing rahvastikuregister sellist võimalust välja ei pakkunud. Küsisin sekretärilt et kas ma maksumaksjana sain ka hea teenuse ja vastust ma ei saanud.

Tegelikkus on see, et Eesti riik on selles osas seadused ülikehvalt loonud ning Andmevara selle alusel veel kehvemalt oma töö korraldanud. Ma eeldaksin sellise lihtsa toimingu teostamist mõne minutiga. Kui minu töökoht oma kliente nii kehvalt teenindaks, siis poleks meil mitte ühtegi klienti ning firma oleks ammu pankrotis.

Käisin üleeile KUMU's - loomulikult jäid ette väliseesti kunstinäitus ja väliseesti fotonäitus ning John Constable väike ülevaade. Saalides jalutades kõlas palju inglise, soome ja rootsi keelt, väheses koguses ka eesti keelt ning vene keelt sootuks mitte.

Viimati Soomes käies muu hulgas vaatasin ühes juhuslikus toidupoes ringi ja ostsin Snellmani pakendatud liha- ja vorstiviile. Silma jäi ta sellega, et kõikidel pakenditel oli kirjas "Ei sisalda E621 toidulisandit". Hiljem kodus proovides selgus, et kõik nad olid väga maitsvad ning kadusid külmkapist kiiremini kui oleks eeldanud.

E621 ehk naatriumvesinikglutamaat on ülilaialt kasutatav maitsetugevdaja, mille ainus eesmärk on tekitada olukord, et klientidele jääks mulje "kui lõhn on tugev, siis kindlasti maitseb ka hästi". Tegelikult on tegemist täiesti asjatu toidulisandiga, mis tekitab lisakulusid, sogab ära toiduainete loomulikud lõhnaomadused ning mõnede uuringute alusel võib olla seotud terviseriskidega.

Millal tekib esimene Eesti lihatootja või muu toiduainetetootja, mis teadlikult jätab senikasutatud E621 oma toodetest välja?

Ühel päeval astusin Rimisse ja vaatasin riiulist 10 juhuslikku suitsuvorsti, sinki ja keeduvorsti (i.e. 30 toodet). Neist vaid ühes (Rakvere Doktorivorst) ei leidunud E621'te. Teinekord vaatasin Selverisse ja sealt leidus "Karni Triinu viiner" ja "Oskari e-vaba lihaviiner". Kui Rakvere Doktorivorstis oli üsna pikk loetelu muid E-sid, siis mõlemad viinerid olid täitsa E-vabad. Neist kahest leidus Oskari viineris rohkem liha (76%) ja ta oli ka maitsvam.

Viimases ajakirjas/ajalehes Diplomaatia esitab Cyrus Farivar idee, et Eesti võiks oma turismiturunduse jaoks teha mõnedesse Euroopa linnadesse EstoniaWifi nimelised tasuta WiFi levialad, mis kutsuks huvilisi Eestisse külla või äri tegema või teadust tegema.

Idee on fantastiline, lihtsalt levialade nimi võiks olla Visitestonia.com ning selliseid linnu võiks olla näiteks 50 (sh 25 tähtsamat Euroopa ülikoolilinna).

Mida see maksma läheb? Eeldaks, et enamuses linades on saada 8 Mbit/s ühendusi hinnaga 1000 krooni kuus, lisame sellele 800 krooni seadme rendiks, hooldusteenuseks, monitooringuks ning asukoha rendiks, lisaks 200 krooni kuus veebisaidile, kuhu kasutajad vaikimisi suunatakse. Korrutame 2000 krooni läbi 12 kuu ja 50 linnaga ja saame 1,2 miljonit krooni aastas.

EAS'i selle aasta eelarve on 3,5 miljardit krooni ning see miljonike võiks sinna küll ära mahtuda

Kas müüa 1,5 miljonit arbuusi à 10 krooni tükk või 3 miljonit arbuusi à 3 krooni tükk?

Tallinna Lennujaam on aastaid lähtunud esimesest võimalusest. Nüüd ilmselt on minek teist teed mööda. Huvitav, kumb on majanduslikult mõttekam?

OpenOffice.org Community eestvedajad ei ole hakanud ootama mida Oracle plaanib OpenOffice.org tarkvaraprojektiga teha, vaid on selle lihtsalt kahvlisse ajanud ning pannud sama koodibaasi põhjal püsti LibreOffice ning loonud The Document Foundation nimelise fondi selle uue projekti juhtimiseks. On eriti vahva kuulda, et senise olulisima OpenOffice.org derivaadi Go-oo kood on juba LibreOffice'sse kaasatud ning LibreOffice esimene Beta ka saadaval.Go-oo teatavasti sisaldas hulka asjalikke muudatusi, mida Sun ei tahtnud OpenOffice.org põhipuus näha.

Kui vaatame The Document Foundation teotejate loendit, siis see näeb välja kui vaba tarkvara "Who is Who" - FSF, OSI, Google, Red Hat, Canonical, jne. Kogu ettevõtmine tundub olema ka nii tehtud, et Oraclel oleks võimalik oma nägu päästes selle mänguga ka kaasa tulla.

Loodame et viisil või teisel saab OpenOffice.org / LibreOffice tulevik olema senisest veelgi rõõmsam ning kasutajaid senisest veelgi enam.

Kasutate KDE4 keskkonda ja järsku on teil kogu KDE graafiline liides ehk Plasma kadunud (töölaud, tegumiriba, paneel, jne). Vana pildi saate käsurealt tagasi nii:

• kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma ära "kquitapp plasma-desktop"
  
• käivitage Plasma uuesti "plasma-desktop &"
  

Kui teil parasjagu käsurida polnud avatud, siis vajutage Alt+F2 ja saate suvalisi vajalike käske jagada või programme käivitada.

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

Brauser	Online	Offline
Internet Explorer	51%	60%
Firefox	33%	31%
Safari ja Chrome	13%	7%
Opera	3%	2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).

Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.

Kuna enamusi Linuxeid ei müüda, siis ei ole turu täpne jagunemine distributsioonide vahel teada. Netcraft on tuntud serverituru analüüsija, aga tema ei avalda turustruktuuri Linuxi distributsioonide kaupa. Sarnast analüüsi teeb ka W3Techs, kuid temal on vastav info olemas.

Numbrid on lihtsad - 3 distrot katavad 75% serveritest (CentOS, Debian, Red Hat) ning 92% on tegelikult 2 puuharu käes (Red Hat, Debian). Aga vaadake tabelit pigem ise.

W3Techs valim on miljoni populaarsemat saiti Alexast. Mõlema firma analüüsi aluseks on saitide http-päringuvastuste Server: kirjed - selles mõttes tasub niisugusse analüüsi alati suhtuda natuke kriitiliselt (minu nimi on Mart, sest ma ise ütlesin et olen Mart). Aga paremat pole ka saada