Skip to content

Mozillal uus brauser plaanis

Mozilla üllatas täna täiega, aga siiski mitte brauseriga. Selgub et mõnda aega on koos Samsungiga arendatud uut Servo renderdusmootorit veebibrauserite jaoks (renderdusmootor on brauseri süda, mis serverilt saadud html, css, jne koodi tegelikuks veebileheks kuvab). Loomulikult on esmalt eesmärkideks tõhus, turvaline ja kaasaegne renderdusmootor Androidi-põhistele seadmetele ARM-protsessoritel. Kuid mitte miski ei välista kasutust muudel platvormidel.

Tõeliselt huvitav. Samal ajal kui Opera loobub oma renderdusmootori loomisest ja Webkiti-põhised tooted kipuvad natuke eest ära jooksma ei ole Mozilla maganud ja on edukat tulevikku plaaninud. Aeg näitab kas tegemist saab olema Nokia Webkit2-tüüpi katsetusega või pikema eduloo algusega.

Tallink Takso - rahvuslik taksofirma

Täna on teadagi Priiuse põlistumise päev ja hommikul oli tore kodumajast välja astuda ning näha kuidas trikoloor lehvib. Üle linna muidugi nii kena pilt ei avanenud - nii Tallinna linn kui enamus majaomanikke olid sujuvalt tänase päeva mõtte ära unustanud. Küll aga rõõmustas silma Tallink Takso, kelle kõikidel autodel lehvisid uhkelt kaks trikoloori. Äge, nüüd on rahvusliku lennufirma kõrval ka rahvuslik taksofirma.

Kes ei teadnud, siis täna oli ka Dokumendivabaduse päev - päev millal rõhutakse avatud ja vabade andmevormingute kasutamise vajadust nii internetis kui dokumendihalduses. Näiteks kõik on ju teadlikud, et Youtube videote vaatamiseks pole flashi vaja.

Maailma arvutiturg 2012. aastal... ja Eesti elu

Eelmise aasta arvutiturg mõõdetuna uute seadmete müügis oli radikaalselt teistsugune, kui me veel paar-kolm aastat tagasi harjusime nägema:

  • nutitelefonid 700 miljonit seadet (75% Android, 18% iOs, 7% muud)
  • tahvelarvutid 150 miljonit seadet (49% Android, 49% iOS, 1% muud)
  • laua-arvuti ja sülearvutid 350 miljonit seadet (80% Windows, 19% OS X, 1% Linuxilised)

See tähendab, et kokku müüdi 1,2 miljardit uut arvutit ning neist vaid 23% olid Windowsiga.

Ja nüüd vaatame Eesti riigi rahulikku magamist turu täielikul muutumisel. Kus on riigi ja omavalitsuste saidid väikse ekraaniga seadmetele? Kus on lahendused ID-tuvastuseks mobiilses maailmas (eraalgatuslik Mobiil-ID ei tule arvesse ja SMS'i põhised rakendused ka mitte)? Kus on täielik loobumine Microsofti andmevormingutest ja ainult vabade ja avatud standardite ja vormingute kasutamine?

Vastus on lihtne - mitte kusagil. Maksumaksjana tekib mõnikord tunne miks me magavatele ametnikele palka maksame.

Kas arvuti protsessor saab hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga?

Uute ja vanade arvutite installimisel selline küsimus ju ikka tekib. Inteli ja AMD tavakasutuse protsessorite puhul on Linuxis vastus ka lihtne. Valikuid on õigemini mitu. Käsurealt (ei pea olema ruudu õigustes) anna selline käsk:
lscpu
mille vastuses arhitektuur näitab missugune süsteem on hetkel kasutusel (i686 on 32-bitine ja x86_64 64-bitine) ning op-mode näitab mida ta suudab.
Või selline käsk:
cat /proc/cpuinfo
mille vastuse flags-real pead leidma lm-märke selleks, et protsessor saaks hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga.

Windowsi kohta ei oska öelda, aga selline levinud tarvik nagu CPU-Z peaks asjakohast teavet ikka kuvama. ARM-protsessorite puhul on aga 64-bitilisus alles oma tee alguses ja oskan kommenteerida, kui sellist kivi mõnes arvutis näen. Kõige muuga (SPARC, MIPS, jne) tavakasutaja aga ilmselt kokku puutu.

Opera loobub oma renderdusmootorist ja hakkab kasutama Webkit-i

Kuu jagu päevi tagasi teatas brauserivalmistaja Opera, et loobub oma brauseri mobiiltelefonide ja tahvelarvutite versioonis oma renderdusmootori Presto kasutamisest. Eks see põhjus oli lihtne kah - Apple iOS+Android moodustavad absoluutse enamuse uutest müüdavatest seadmetest (ja märgatava osa kõikidest kasutuses olevatest seadmetest) ning seal on WebKit ja V8 süsteemsete teekidena olemas (ja lisaks iOS-i puhul ei tohi muud kasutada). Eks ta siis oli paratamatu käik.

Eile selgus, et see plaan puudutab tegelikult ka laua- ja sülearvutite Opera versioone. Mobiilivarianti näevad huvilised juba kuu lõpus Barcelonas MWC'l. Teine variant ilmub aasta jooksul.

Mis muutub? Kasutajate jaoks pigem läheb läheb paljude saitidega majandamine paremaks ja kiiremaks. Veebiarendajad ei pea enam ühe brauseri kiiksudega arvestama. Aga kaob ka killuke veebiajalugu. Ning Opera loobub sellest mis tema põhitoodet konkurentidest eristab ning kaotab suutlikkuse üksi oma tootearendust suunata (WebKit-i projekti tulevikku määravad Apple ja Google).

Mis brauserid veel kasutavad WebKit renderdusmootorit (ja tihti ka V8 mootorit javascripti jaoks)? Loomulikult Google Chrome ja Crhromium. Aga ka Andrioidi, BlackBerry ja Symbiani S60 brauserid mobiilsetes arvutites ja rekonq, Midori, Epiphany (uue nimega Web), Safari, OmniWeb, iCab muudes arvutites.

Nutitelefonide operatsioonisüsteemid aastal 2013

Võiks ju arvata nutitelefonide operatsioonisüsteemide [edasipidi OS] (müügi)turg sai eelmise aasta lõpuks ära jagatud lihtsa valemi alusel: 75% - 18% - 7% (vastavalt Android, iOS, ja kõik muud), kuid tundub, et sellel aastal me näeme väga erinevaid katsetusi, mis võivad olukorda muuta:

  • RIM (uue nimega BlackBerry) alustas eilsest oma uue BlackBerry 10 OS aktiivset turundust ning alustab täna uute telefonide müüki - viimase paari aastaga kogu oma turuosa kaotanud ja nutitelefonide turu plahvatusliku kasvu maha maganud firma jaoks on see ainus võimalus vanade klientide jaoks tagasi tulla ja uusi juurde võita
  • Jolla kuulutas kaks kuud tagasi välja oma uue Sailfish OS ning ilmselt jõuab uute telefonidega turule õige pea - see Meegost inspireeritud ning Mer'il põhinev ja oma graafilise liidesega platvorm on juba enne avaldamist leidnud endale lojaalse fänniseltskonna ja see võib ka lõpuks tegelikuks müügiks vormuda; kuna firma on olulise sihtturuna märkinud Hiinat, siis oleks eeldanud et esimesed telefonid on kuukalendri uueks aastaks valmis (sel aastal 10.02), kuid pigem tundub et seda ei juhtu ja uudised tulevad märksa hiljem sel aastal
  • Inteli ja Samsungi poolt arendatav Tizen tundub olema õnnestumisele määratud juba enne ilmumist - lisaks Samsungile on Tizenit plaanimas kasutada ka HTC, Huawei ja NEC ning projekti taga on sellised telekomi-maailma suurtegijad nagu NTT Docomo, Orange, SK Telecom, Sprint Vodafone ja KT
  • Mozilla Foundationi poolt arendatav odavamale turuosale mõeldud Firefox OS - projektist on huvitatud sellised telekomi-hiiud nagu Deutsche Telekom ja Telefónica ning tootjatena on esimesena ZTE lubanud veebruari lõpus esitleda oma Firefox OS telefone Barcelonas MWC messil
  • ühe levinuima Linuxi distributsiooni Ubunto põhale tehtud Ubuntu Mobile saab olema saadaval juba veebruaris - kes ja kuidas teda kasutama hakkavad, seda näitab lähitulevik
  • hiinlaste poolt arendatavad ja Hiina turule mõeldud Andriodi derivaadid Baidu Yi ja Aliyun OS võivad ka saada edukaks kui üks kolmest suurest Hiina telekomist nad üles korjab
  • Windows Phone 8 - Microsofti poolt lõputult uputatavad turundusrahad võivad ju natukene ka mõjuma hakata ja senine 2%-line turuosa võib mõne protsendipunkt jagu tõusta (kuid samas võib ka juhtuda et Windows Phone kahe aasta pikkust pidevad ebaedu näinud telekomid võivad tema müümisest hoopis loobuda)


Miks on see loetelu nii pikk? Põhjus on väga lihtne - nii tootjad kui mobiiltelefonioperaatorid tahavad vältida sõltuvust Google'st (Androidist) ning erinevad turuosalised üritavad haugata tükikest maailma suurimast ja edukamast massitoote turust (ilmselt sel aastal ületab mobiiltelefonide arv maal elavate inimeste arvu).

Jolla kasutajaliides sai avalikustatud

Tänasel idufirmade üritusel Helsingis avalikustas Jolla oma Sailfish operatsioonisüsteemi kasutajaliidese. Sailfishi põhi on Meego jätkuarendus Mer ning pealiskiht Qt+QML (SDK peaks ka kohe-kohe olema saadaval). Natuke on funktsionaalsuses ja välimuses laenatud kõigilt telefonidele mõeldud operatsioonisüsteemidelt (Nokia Harmattanist ehk kõige rohkem), kuid üldmuljena on tegemist eristuva süsteemiga. Nagu eeldada, siis ei saa Sailfish OS olema seotud kindla raudvaraga, vaid toimib kõikjal, kus tehnilisi piiranguid pole ees (telefonid, tahvlis, televiisorid, jne).

Esitlusest vilksatas hämamise mõttes sujuvalt läbi ka Androidi logo ning häkkeri hingega kasutajaid kindlasti rõõmustas terminali ikooni paistmine rakenduste loendis.

Jolla müügistrateegia on mitmekihiline ning sisaldab nii omade telefonide tootmist, kui Sailfishi litsenseerimist kõikidele huvilistele. Turgude mõttes võime eeldada, et esimesed telefonid saavad olema saadaval nii Euroopas kui Hiinas, kuid konkreetset aega pole veel teatatud.

Loodetavasti on Jolla ja Sailfishi tulevik helge ning senise Androidi ülemvõimu kõrvale tekib veel alternatiive. Vähemalt on mõtet järgmisel aastal jälgida kuidas Sailfishi ja Tizeni areng kulgeb.

Opus - uus vaba audiovorming veebi jaoks

Mingis mõttes ootamatu kooslus (Skype/Microsoft, Xiph Foundationi ja Mozilla töötajad) on oma paari-aastase tööga valmis saanud - täna kinnitas IETF Opus helivormingu internetistandardina RFC 6716.

Opus on teadlikult internetikasutuseks tehtud helivorming, mis sobib nii kitsaribaliste VoIP lahenduste kui laiaribalise muusikaedastuse jaoks ning kõigele muule, mis sinna vahele jääb. Teist sarnaselt laia spektriga vormingut hetkel sisuliselt pole (6 kuni 510 kbit/s, sämplimissagedusega 8 kuni 48 kHz) ning latentsus on ka võimalikult madalaks seatud. Tehnilises mõttes sisaldab vorming kahte eri audiokodekit (üks on arendatud Skype SILK-i baasil ning teine Xiph-i CELT-i baasil) ning kõik implementatsioonid peavad neid lõppkasutajale läbipaistvalt pruukima. Vormingukonteineriks on Ogg ning failid võivad olla kas .opus või .ogg laiendiga.

Praeguseks on tugi olemas juba Firefoxi (alates versioonist 15) ja Seamonkey (alates 2.12) brauserites, VLC meediamängijas (alates 2.0.4) ning mõlemas olulisemas meediaraamistikus (FFmpeg/Libav ja GStreamer). Ilmselt võtab ka Skype Opuse oma VoIP-kõnede jaoks kasutusele. Kes kasutab Debian Wheezy't, siis libopus0 ja opus-tools pakid lisavad arvutile selle audiovormingu toe ja mõned tarvikud.

Kõike olulisem uudis on aga see, et WebRTC spetsifikatsioon näeb ette Opuse kohustuslikku kasutamist (G.711 kõrval). WebRTC saab lähiaastatega kasvama suurimaks tehniliseks lahenduseks (standardiks), mis võimaldab veebibrauserite-vahelist suhtlust.

Opus audiovorming on avaldatud BSD-stiilis litsentsi all ning kodekitega seotud patendid on omanike poolt antud vabaks kasutamiseks.

WebM - vaba veebivideo kaks aastat hiljem

Kaks aastat tagasi avaldas Google VP8 kodeki vaba tarkvara litsentsi all ning pani aluse WebM projektile. Aasta tagasi lubas Google oma Chrome veebibrauserist eemaldada H.264 toe. Suure hooga asus Google ka kõiki Youtube videosid WebM vormingusse kodeerima. Vaba ja avatud veebivideo tulevik tundus helge.

Mis on muutunud kahe viimase aastaga?

  • H.264 on siiani Google Chrome's alles
  • Firefox, kes seni on rangelt vabade kodekite joont ajanud ning vaid Theora ja Webm kodeerimist pakkunud on lubanud lähiajal võimaldada mis iganes kodekite kasutamist, mida operatsioonisüsteem toetab (arvestades et H.264 on automaatselt kaasas Windows 7'ga oleks tegemist märgatava võiduga selle kodeki pooldajatele)
  • senini puudub raudvaraline dekoodeerimine tarbeelektroonikas (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, jne) - Google küll õnneks on kahe aasta jooksul sellega kõvasti tööd teinud ning WebM-toega kivid leiduvad nii mõnelgi silikooniarendajal (Rockchip, Huawei, ST-Ericsson) ja küllap pole tegelikud seadmed ka enam kaugel
  • libvpx (levinuim WebM kodeki tarkvaraline implementatsioon) on arenduses jõudnud versioonini 1.1, kuid reaalajas koderimine vajab rajumapoolset raudvara - viimati libav'ga katsetades FullHD 25 fps kodeerimine toimis Inteli i7-2600 protsessoriga vaid siis kui kõik 8 lõime olid kasutusel
  • Youtube kõik materjalid pole siiani WebM vormingus saadaval - seda on kerge testida, kui keerad oma Firefoxil või Operal flashi kinni, sätid siit www.youtube.com/html5 html5 video aktiivseks ning üritad oma lemmikvodeosid või viimast moodsat kraami vaadata
  • kui muud veebivideot pakkuvad saidid loovad flashi kõrvale alternatiivi, siis on see pigem H.264, kui WebM (sh. Eestis)
  • alates versioonist 2.3.3 mängib Android tarkvaraliselt WebM-faile (praeguse Androidi ostutempoga on see 900000 uut seadet päevas)

Debian Wheezy: Apt arvab, et vaadata tuleb suures koguses tõlkeid

Kes on puhtalt lehelt hiljuti Debian Wheezy'it paigaldanud, siis on kindlasti märganud, et apt-get või aptitude üritab sikutada pakkide loendit keelte kohta mida enda teada masinas pole. Lugedes Debiani vastavat veakirjeldust selgub, et polegi viga vaid funktsionaalsus.

Nojah. Õnneks saab apt'i tavapärasesse olekusse kergesti:

apt-get update -o Acquire::Languages=none
apt-get update