Skip to content

Kui palju maksab Estonian Air?

Õigemini kui palju võiksid saada senised Estonian Air'i omanikud aktsiate eest kui need ostaks ära SAS või vastupidi. Millegipärast pole järgnevat lihtsat võrdlust Eesti meedias ilmunud.

Enam kui nädal tagasi, 18.12.2008 teatasid SAS ja Air Baltic, et Air Baltic'u juhtkond ostab 14 miljoni lati (310 miljoni krooni) eest ära seni SAS'ile kuuluvad aktsiad (47% aktsiapakist). Lisaks peab Air Baltic SAS'ile tagastama 33 miljoni lati (731 miljoni krooni) jagu laene. Teada on , et aktsiate eest tuleb tasuda hiljemalt 31.01.2009 ning karta võib, et ka laenu tagasimaksetingimused väga palju lihtsamad ka ei ole. Kogu tehingusumma on seega 47 miljonit latti ehk 1041 miljonit krooni.

On muidugi üsna müstiline, kust sellise MBO jaoks täna raha saadi ja kellele missuguseid lubadusi selles kontekstis anti, kuid pikas mastaabis on ajastus õige. Lennunduse arengutsükkel tundub olevat muu majanduse omast seekord natuke ees ning seega on lennundusturu põhi käes ja edaspidi on tee pigem üles.

Mida tähendab see Estonian Air'i kontekstis? Teame ju et SAS saatis novembri viimastel päevadel EV Valitsusele „kõik või mitte midagi“ stiilis kirja. Mistõttu on ka Eesti riigil põhjust natuke arvutada.

Matemaatika on aga lihtne. Arvestades et firmade ärimahtude ja koduturu suuruste vahe on kahekordne, kasumlikkus lõppeval aastal üsna võrdselt miinusepoolne ning suures osas sama tehingu alusel lennukipargi uuendamine käsil, siis pakuks poolte aktsiate hinnaks 150-200 miljonit krooni ning kui uute lennukite rahastamine toimub Air Baltic'uga sarnasel viisil, siis on mõned sajad miljonid kroonid võlgu ka üleval. Ja need rahad ei tohiks ju üle jõu käivad olla, kui emmal kummal poolel on soov firma üle tugevamat kontrolli saada (SAS'il on ostu puhul veel sedavõrd lihtsam, et endale laenu maksmisega annab vajadusel venitada ja käivet ja kulusid annab muul viisil siirata ning riigile kuulub vaid kolmandik aktsiatest).

Eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud

Viimane suurem sügistorm Läänemerel. Tallinnas on liikluskaos nii maal, merel kui õhus. Stockholmis on ilm veel rahulikult talvine, kuid kuna Estonian Air'i lennukite rotatsioon on lootusetult sassis, siis saavad Tallinna lennule registreerunud lõpuks teada et lend on ära jäänud. Handlinguagendi ja piletiagendi teenust pakkuvad firmad suudavad oma tegevust ka niipalju koordineerida, et kõik 110 reisijat suunduvad pileteid ümber vormistama võimalikele järgmistele lendudele. Kuna piletiagente on sisuliselt üks, siis tekib kassa ette väga pikk ja vabas vormis järjekord. Kuna järjekord moodustub kes ees see mees põhimõttel, siis jääb enamus lastega peresid sujuvalt kõige lõppu (kuna reisitud on läbi Euroopa, siis paljud neist õhtuks juba ka väga väsinud). Kuid ennäe! Mida aeg edasi seda rohkem hakkab järjekorra algusotsast kostuma, et peaks lastega pered esimeseks lubama. Ja nii ka lähebki. See aga tähendab lastele ja nende vanematele võimalust jõuda paar tundi kiiremini õhtusöögile ja lennufirma poolt pakutud täitsa korralikku hotelli. Usun, et kõik need pered olid tolles olukorras väga tänulikud ja kõik pealtnägijad võivad endamisi kinnitada, et eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud.

Enamus Riigikogu liikmeid ei mõista avatud andmevormingute sisu ja olemust

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus :-)

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.

HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi

Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:

  • audio- ja video-elemendi renderdamine
  • Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
  • Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Jätka "HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi" täisvaate lugemist

Serendipity ehk s9y blogimootor eesti keeles

Kogu minu ajaveebitsemise jooksul tundus mulle kogu aeg absurdsena, et eestikeelses ajaveebis on kõik staatilised tekstid inglise keeles ehk nii nagu nad selle tarkvaraga kaasa tulid. Võtsin ette ja tõlkisin kõik rakenduse tekstid (sealhulgas haldusliideses) ning paari olulisema mooduli tekstid eesti keelde. Ei olnud selles midagi ületamatult keerulist.

Tulemust võite kaeda nii seda veebi kui blog.reisiekspert.ee vaadates. Kui märkate vigu või tekib küsimusi ja ettepanekuid, siis palun andke aga selle artikli kommentaarides teada.

Kui enamus vigu saab välja sõelutud, siis lisan tõlked ka s9y arenduspuusse.

Opera, WebKit ja ACID3

Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.

Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.

Saatuse tahtel leidsid WebKiti arendajad viimasel hetkel testis endas ka vea ja selles mõttes Opera testi ei läbigi :-)
Jätka "Opera, WebKit ja ACID3" täisvaate lugemist

HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".
Jätka "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama" täisvaate lugemist

Dirac – uus vaba videokodek

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Jätka "Dirac – uus vaba videokodek" täisvaate lugemist

R.E.M. on avaldanud uue plaadi loo Supernatural Superserious videod vaba litsentsi all

Kõigile tuntud ansambel R.E.M. on avaldanud uue (aprillis 2008 ilmuva) plaadi Accelerate loo Supernatural Superserious video vaba litsentsi all. Tegelikult pole jutt mitte vaid ühest vaid lausa üheteistkümnest videost – kõik tehtud samast laulust või selle töötlusest (akustiline variant, jne).

Litsentsiks on valitud Artistic Licence 2.0. See tähendab, et kõigil on vaba voli neid videosid alla laadida, muuta ja jagada nii muudetud kui muutmata kujul. Sama litsentsi kasutatakse ka näiteks PERL'i puhul (tegemist on ühe legendaarseima programmeerimiskeelega). Niisuguse valik on selles mõttes huvitav, et tavaliselt on vaba muusikat ja videosid avaldatud Creative Commons litsentide all (näiteks Jamendo's asuv materjal) ning tegemist on algselt tarkvara jaoks mõeldud litsentsiga (ja tegelikult üsna väheste piirangutega litsentsiga). Loodan et see näitab tõsisemat huvi vaba tarkvara vastu ning ei tegemist ühekordse reklaamitrikiga.

Supernatural Superserious ei ole ehk nii suur mainstream hitt nagu Losing My Religion või Shiny Happy People lugu, kuid R.E.M.'i fännidele võiks ta kindlasti meeldida. Videote autoriks on Vincent Moon ning need on filmitud New Yorkis.

Kõik nimetatud videod on saadaval selleks otstarbeks tehtud veebilehel Supernatural Superserious ning nendest tehtud variante võib leida www.youtube.com/remsuperserious lehel.

Tehnilises mõttes on tegemist mp4 tüüpi 1280x772 resolutsioonis videofailidega, kus videokodekiks loomulikult avc1 ja audiokodekiks mp4a. Kõik lood on 3:40 kestusega ning kõik 11 faili võtavad 2,6 GB kettaruumi. Kui te QuickTime kasutajad pole, siis saate neid vaadata näiteks VLC Media Player'iga. Sisulises mõttes on tegemist ka vastuoluga, et vaba litsentsi alusel levitatav sisu on vormitud suletud andmevormingusse, kuid eks see ole ka autorite õigus otsustada mida nad oma loominguga teevad.

Eesti riik piirab kodanike vaba ligipääsu maksumaksjate raha eest toodetud infole

Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.

Mida on tehtud:

  • nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid

  • see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem

  • mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks

  • see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad

  • see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid

  • lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega

  • Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid



Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:

  • pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis

  • pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)



Missugused on vabade andmevormingute eelised:

  • Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus

  • mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada

  • kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)

  • need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha

  • nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid

  • ... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet