Kirjutisi seinal

Tundub et Google on brauseritootjate, meediaomanike, võrguteenusepakkujate, kasutajate ja veel muude huviliste vahel suutnud mingi sellise tasakaalupunkti leida, kus on võimalik Youtube's Flashi-põhilisele videole öelda "Suured tänud ja head aega".

Paar aastat tagasi oli Youtube's HTML5-põhise video vaatamiseks vaja liituda testprogrammiga. Mõni aeg hiljem piisas sellest et sul oli brauseris Flash kinni keeratud või polnud üldse paigaldatud, siis nüüd ei tohiks viimaste brauseriversioonide puhul enam vahet olla. Youtube peaks esimese valikuna pakkuma võimalust mängida HTML5 videot. Niimoodi väidab Youtube ajaveeb.

Kodekite ja vormingute osas on Youtube's olukord sama kui viimase aasta jooksul - Opera ja Chromium mängivad Webm (VP9), Firefox Webm (VP8) ning IE ja Safari H.264 videot. Alates versioonist 36 oskab Firefox vaikimisi ka MSE'd ning on seega suuteline Youtube's ka VP9-põhist videot mängima (minu vana profiili puhul vajas küll media.mediasource.enabled jah-olekusse panemist).

Täiesti uusi lennukeid just väga tihti kastusele ei võeta. Kuid Airbus'il on selline hetk just kätte jõudmas. Peale aastate-pikkust arendust ja paljusid viivitusi anti esimene A350 detsembris Qatar Airways'ile üle ning esimesed kliente teenindavad lennud Doha-Frankfurt liinil toimuvad juba sellel kuul.

Airbus A350 XWB on mõeldud teenindama õhukesi ja keskmise reisijate arvuga pikamaa-liine (versus A380, mis on mõeldud suure reisijate-arvuga kaugliinde jaoks). Ta saab vahetama välja sama tootjafirma varasemad A330 ja A340 mudelid ning konkureerib Boeing'i toodetavate B777 ja B787 (osaliselt ka B747) lennukitega.

Airbus A350 XWB toodetakse kolmes variandis ning sõltuvalt mudelist ja konfiguratsioonist võib reisijate arv varieeruda 270 ja 475 vahel ning lennukaugus ulatuda 15300 kilomeetrini.

Ka meie lähinaaber Finnair on tellinud 19 A350 lennukit ning juba sel aastal on ka eesti klientidel selle uue ja tehnoloogiliselt innovatiivse lennukitüübi lendudele sattuda.

Anto Veldre kirjutas kaks aastat tagasi hea artiklisarja "Infoühiskonnast hereetiliselt". Selle kolmas osa käsitles eesti keele tulevikku moodsa infomaailma kontekstis. Artikli lõpus on asjalik ja konkreetne tegevuskava, mis kindlasti viiks meid sinnapoole, et eesti keel paarikümne aasta pärast oleks enamat kui köögikeel.

Sattusin seda täna uuesti lugema ning pean kurbusega tõdema, et mitte midagi pole paari aastaga muutunud. Avalikku meediaruumi jälgides ei tule mulle meelde et mõnigi neist ettepanekutest oleks teoks saanud ning artiklis toodud negatiivsed näited poleks enam asjakohased.

Praktikas on tihti vaja mõne mälupulga kogu sisu mõistlikult turvalisel viisil tühjendada. Linuxis käiks see kõige lihtsamal viisil käsurealt nii (olles administraatori õigustes):

shred /dev/sdx -n 5 -v

Vajalik /dev/sdx vaata järgi näiteks df käsuga, kuid tavalise ühe kõvakettaga arvuti puhul oleks üldjuhul /dev/sdb (praktikas on mälupulgal tihti vaid üks partitsioon ja /dev/sdb1 toimib ka). Võti -n kirjutab kõik üle 5 korda ja -v näitab mida ta parasjagu teeb.

Programm shred loomulikult kolmetäheliste organisatsioonide huvi vastu ei aita, kuid harju keskmise huvilise vastu küll ning teeb seda viisil, mis arvestab välkmälude tavapärase hajutatud kirjutamise (wear leveling) loogikaga ehk teisisõnu kirjutab äärest ääreni.